Kauaoodatud postitus number 2! PS! Some of it is missing!

---

Liina:

Perthis maandudes ootas mind külm ja vihmane ilm. Esimene öö hostelis oli raske ja üksik. Päevad aga möödusid ülikiiresti. Raske oli ja on siiani uskuda, et ma olen kuradi Austraalias, lõpuks. Inimesed hostelis ja üldse Austraalias on tohutult sõbralikud ja abivalmid, eriti backpackerid. Kohe laupäeval läksin tööd otsima ning mul läks väga hästi, käisin vaid seitsmes kohas, millest kahes ma nüüd töötan. Sel õhtul sain tuttavaks Jacobiga, musta Aafrikast pärit kutiga, kes tundus väga asjalik ja tore. Esimene mulje on aga väga petlik. Kuigi ma rõhutasin talle, et mind ei huvita mehed, sain siiski pühapäeval sõnumi, et me ikkagi võiksime ühe öö suhet harrastada. Ühesõnaga kutt osutus täielikuks saikoks. Temaga ma rohkem ei suhelnud. Pühapäeval tutvusin Clairega, kes muutis täielikult minu ohutut ja kindlat kolme linna plaani. Tema pani mulle pähe Country Pubi idee. Tegemist on pubitööga, mis asub 200 pealises surnud linnas. Seal pole aga millelegi raha raisata ning saab hästi koguda. Lisaks saab seal näha seda päris Austraalia elu, sest linnades toimunud ei edasta seda, kuna kõik linnad on tohutult multikultuursed. Pealegi on meil vaja raha, et minna Sydneysse.

Kristi:

Jõudsin siia Austraaliasse kolmapäeval ja nüüd täna on jällegi kolmapäev. Nädal on läinud nii kiiresti ja sihuke tunne on, et ma olen siin olnud for ages. Mäluprobleemide tõttu ei suuda ma eriti hästi kõiki sündmusi meenutadagi, aga vaatame mis välja tuleb.
Kolmapäeval 19. Augustil kell pool 1 öösel maandus lennuk. Pidin täitma mingi ankeedi selle kohta, mis kraami mul kotis leidub. Ma siis midagi sinna kirjutasin. Söögi kohta kirjutasin, et mul on šokolaadi ja kommi ainult, aga unustasin ära, et lennukis jagati mingeid õunanärusid ja see va junn oli mul ka veel alles. Siis tollis loomulikult pöörati mu kotike pahupidi ja õun leiti üles. Mutt tegi kurja karmi nägu ja läks kuskile kontorisse, et uurida, missugusesse arestimajja mind nüüd saata. Õnneks läks hästi ja mulle anti ainult mingi voldik infoga, et mida tohib üle piiri tuua ja mida mitte. Pääsesin puhta nahaga ja helistasin siis lennujaamast Liinale, et välja uurida, kas ta ikka hostelis on. Oli küll ja kimasin ise ka taksoga sinna. Hostel ise oli suht räpane ja peale paaritunnist jutuajamist Liinaga (kes rääkis oma seiklustest ja tegemistest) katsetasin üle pika aja ära ka selle, mis tunne nüüd õieti oligi voodis magada. Jagasin oma tuba ühe Taiwani tüübiga, kelle peamine tegevus oli oma läpakast mingeid asju vaadata ja ühe Iirimaa mehega, kes seal hostelis juba 3 kuud elas. Mõlemad olid suht lootusetud juhtumid ja midagi erilist nad ei rääkinud. Magasin kolmapäeval poole päevani, käisin dušiall ja läksime linna avastama. Õigemini Liina näitas ja ma avastasin. Sõime lõunat ja lihtsalt luuserdasime ringi. Õhtul oli Liinale veel mingi tööots Oliver’s restoranis ja ma sellel ajal jagasin ma oma CV’sid laiali igasse ettejuhtuvasse baari, pubisse ja restorani. Leidsin meile ka õhtuse tegevuse, sest mõlemad leidsime, et minu kohalejõudmist tuleb ikka tähistada. Selleks oli nimelt LESBIAN MUD WRESTLING, leidsin flaieri kuskilt backpackersite hosteli teadetetahvlilt ja kohe kui Liinale seda näitasin oli plaan kindel. Enne aga tahtis Liina tutvustada mulle Marcot, kellega ta esmaspäeval tuttavaks oli saanud. Leppisimegi siis kokku, et enne teeme Marcoga ühe joogi ja siis lähme edasi wrestlingule. Saimegi Marco ja ta sõbra Dom’iga kokku ning edasi viis meie tee kellegi sünnipäevale. Kohapeal selgus, et sünnipäevaline oli Mel ja ta sai nimelt 34 aastaseks. Jõime mõned koksid ja siis kuulsime, et kogu sünnaseltskonnal oli samuti plaan lesbian wrestlingut vaatama minna. Astusime siis kõik ühiselt teele. Kahjuks oli tol õhtul ainult 1 performance ja me olime sellel ajal vetsus. Tore! Aga me kindlasti lähme veel uuele katsele. Selgus, et Marco ja ta sõbrad on kõik ropult rikkad. Seega ei pidanud me maksma ühegi sissepääsu ega joogi eest. Hiljem läksime lesbiklubist veel edasi ja ühesõnaga oli õhtu lõbus ning tantsulkat sai korralikult. Läksime sinna korterisse tagasi ja vegeteerisime nii kaua, et lõpuks enam hostelisse ei viitsinudki minna, nii et magasime seal mingis suures voodis kolmekesi Marcoga. Marco muideks on 35 aastane Mehhiklane ja näeb välja nagu üks korralik maffioss kunagi, sellega on vaid sõbra staatus kindlustatud. Ärkasime hommikul vara, et meie kohvrikesed hostelist välja kolida ja need korterisse viia. Siis magasime ja uimerdasime seal õhtuni. Kuna korter kuulus tegelikult Domile (siin on kaks Dom’i - üks on Marco sõber ja teine tema cousin, korteriomanik oli viimane), siis pakkisime õhtul jälle oma pakikesed kokku ja rändasime kesklinnast veits välja Scarborough’sse. See on Perthi äärelinn. Peatusime Sun Moon Resortis, mille eest maksis muidugi Marco. Tellisime süüa ja keerasime varsti magama. Reedeks olin ma saanud intervjuuaja Rise ööklubis. Seda aga mitte tänu oma hoolika CV jagamise tõttu, vaid tänu Darrenile, kes oli seal Mel’i sünnal. Ta on mingi hull DJ ja teab paljusid klubiomanikke, tema sokutas mu numbri sealsele managerile. Kui intervjuu lõppes pakuti kohe samaks ööks mulle trialit ja ma ei saanud muidugi keelduda, kuigi alguses oli plaan minna Liina ja Marcoga välja. Aga nad läksid omapead koos Asiaga, kes on üks Marco sõpradest - 21 aastane Nepaali tüüp. Rises oli väga lahe, olin rahul hoolimata kohutavalt muusikale, mis alguses küll kõrvu kriipis (no see oli mingi trance-dnb või misiganes muu nimega tümps, ma ei tee ühelgi neist vahet nii et..), aga samas hoidis see pidev õnts õnts mind kuidagi üleval, ärkvel ja hüppamas. Klubikülastajad on hoopis teine jutt. Ma ei olnud selliseid inimesi varem kunagi näinud. Laiade pükstega spiidivennad, kes sealse muusika järgi oma tõmblemistantsu teevad. Seda peaks filmima. Nad lihtsalt kargavad ja vehivad selle kohutava muusika rütmis. Ma polnud midagi sellist kunagi näinud, lihtsalt naersin terve õhtu nende üle. Tippi sain hästi ja hommikul kimasin taksoga meie Resorti. Leidsin Liina, Marco ja Asia liftist räuskamast ja söömast, lasin nad tuppa, sest neil polnud võtit. Nad olid jätnud selle Marco autosse ja auto jäi linna, sest purjus peaga nad õnneks sõitma ei hakanud. Marco ja Asia jaurasid terve öö ning keeldusid magama minemast. Und saime ainult paar tundi. Hommikul kolisime kõrvaltuppa üle, sest see oli suurem ja siis sain magada ka veits ja õhtul olin jälle tööl Rises. Kaastöölised on sõbralikud ja kõik on vinks vonks. Töölt koju jõudsin hommikul kell 9. Pühapäeva õhtul käisime ka väljas, mitmes kohas, meiega liitusid veel kaks tüdrukut, üks oli biseksuaalne ja tahtis mind suudelda. Teine lihtsalt katsus ennast pidevalt. Lõpetasime meie holiday apartmentis, ma kolisin magama, liina ka varsti ja teised veel jaurasid. Esmaspäeva lihtsalt uimerdasime korteris maha, vaatasime filme ja sõime. Teisipäeval sõitsime Marcoga Domi uude korterisse (ta visati eelmisest välja, sest nad lärmasid öösel liiga palju) ja siis visati meid Liinaga šopingcenterisse. Hinnad siin on palju odavamad, riided on ilusad ja poed kõik teistsugused kui Eestimaal. Raiskasime siis raha veits ja kolasime seal ringi. Marco võttis meid peale ja tulime koju. Poisid olid ostnud DVD mängija ja suure plasma teleka (mis peaks täna saabuma), nii et hardcore filmivaatamine võib varsti alata! Liina läks õhtul tööle ja me käisime Asiaga ümbrust avastamas ja sushit ja wrape ostmas. Nad tahavad alati kõige eest maksma, mille vastu mul pole küll mitte kui midagi. Elamise eest siiski maksame ise, 150 dollarit nädalas, mis on siinsete hindadega võrreldes hea diil. Õhtul kui Liinu tuli vaatasime veel filmi ja kobisime magama. Täna ärkasime kell 11, tegime süüa, koristasime ja pesime pesu. Edasised plaanid näevad ette, et teeme netis ära Tax File Numberi (ilma milleta siin töötada tegelikult ei tohiks), RSA (mis on mingi baariasi, mida mul vaja läheb) ja postitame blogi. Pärast lähme linna ka, sest mul on veel kott vaja osta, vana läks katki. Vahepeal on veel küpsenud plaan, et koliksime Marco ja Asiaga neljakesi üürikorterisse. See peaks juhtuma varsti, umbes nädala jooksul. Praegu elame nendega Holiday Apartmentis, mis on selline ajutine korter köögiga, aga odavam kui hotell. Varsti uued uudised, stay tuned!
Kallid-musid
Krissuuuuuuuuuuuuuuuuuu

Praegu on veel v2ga paljud asjad puudu siit, aga kyll need ka kunagi tulevad! Ega muud polegi 6elda, et elu on ikka yks suur seiklus! V2hemalt meil siin :D

---