Outback

---

Olen sattunud 4 tundi Cairnsist pohja tootama 78 elanikuga linna.

Esimene oo Lauras. Peale p2ris pikka soitu joudsime lopuks p2rale. Olen 4 tundi Cairnsist pohjas. Ma ei saanudki t2pselt aru, kas siin elab 21 voi 50 inimest, aga v2he igatahes. Mu uus boss Kev on paras aussi karakter. Isegi tema puhtast aussiaktsendist on natuke keeruline aru saada. Nalja ta igatahes viskab, mis on hea. Toost nii palju, et teha tuleb koike - sooki koogis, jooke baaris, koristada ja kuna siin on mingi k2mpinguv2rk ka k2imas (ma joudsin kohale p2ris pimedas, nii et ma pole veel eriti ringi nuuskinud) siis tuleb selle reserveeringuid ka teha. Tutvusin ka Julie’ga, kes on siin yks baaritydrukutest. Ta on Californiast p2rit ja siin elanud 6 n2dalat. Julie hoiatas mind kohe, et mind ootab p2ris suur kultuurishokk ja umbes n2dal l2heb kohanemiseks aega. Tundubki toeline outback olevat, ma ei joudnudki kohale joudes hinnata, aga siin on real deal. Ei mingit Sydney ega Melbourne mollu. Selle asemel kohalikud, kelle nimed ja joogid tuleb voimalikult kiiresti selgeks oppida, aborigeenid, kellele sygavalt silma vaadata ei tohi, 2mblikud ja ussid igal pool, vallabid, kes aias ringi kalpsavad ja k2rnkonnad, kes “dushiruumis” elavad. Aga p2ris tobe oleks ju p2ris Austraaliat mitte tundma oppida, eriti kui selline voimalus uksele koputab. Nii et mis iganes 2mblikud mul laes elavad, ma ytlen fuck it ja yritan aborigeenide hulgas v2hemalt heasse kirja saada. Homme tulevad saksa tydrukud Ida ja Miriam, tutvusin nendega t2na hommikul Cairnsis. Praegu tootab baaris 4 tydrukut. 2 l2hevad 2ra sel n2dalal ja 1 j2rgmisel. Mina ise plaanin j22da 3 n2dalaks, aga siin seda keegi ei tea veel, sest muidu ma poleks siia toole yldse saanud. Eks ma teen v2ikse yllatusmomendi, et oioioi ma pean nyyd koju minema. Austraalias j22nud v2hem kui kuu aega. T2na on 8.juuni, lennuk Sydneyst 5.juuli. Plaan on paar p2eva Sydneys ka ringi kooserdada. Eks n2is mis siin juhtub, aga 2-5 p2eva praeguste prognooside kohaselt. Pean ytlema Benile tere ja ta loodetavasti teeb mulle natuke linnatuuri, sest kui Ben Tallinnas k2is, siis tegime mingeid ringe vanalinnas. Sydneys elavad ka Jen ja Lauren, oed, kellega monda aega Melbournes koos tootasin. Nende diivanit saan ilmselt paar ood kasutada ka. Ema tahab mind kindlasti oma sobranna Inda juurde ka saata, nii et siis tuleb see ka plaani votta. Tegemist Sydneys kyllaga. Siinne elu on aga Sydneyst kaugel, telefoni levi ei ole, internetti saab kord n2dalas ja raamatukogu on avatud korra 2 n2dala jooksul. Shokk voi mitte, aga t2hed on siin selgemad, puud suuremad, konnad rohelised ja kohalikud peast segased (mis on alati hea).

Teine oo Lauras. Voiks ju arvata, et 78 inimesega (jah, lausa nii palju elanikke, 50 aborigeeni ja 28 valget) linnas pubis tootamine t2hendab eelkoige raamatulugemist. Aga ei! Pidin keskp2evaks yles 2rkama ja puhanud olema, aga juba enne seda 2ratas Julie mind yles ja ytles, et plaanid muutusid ja tuleb varem kark alla ajada. Kaks tydrukut Inglismaalt l2ksid 2ra Cairnsi (nad pidasid siin vastu 5 p2eva ja meiki n2os oli rohkem kui n2gu ennast nii, et kellegile see v2ga yllatus polnud - ega selline outback koigi jaoks polegi). Hommikul tulid nende asemele kaks saksa tydrukut, kes on v2ga v2ga toredada ja tegime koos tutvumistuuri majale peale. Julie n2itas kus mida hoitakse ja kuidas kassaaparaati kasutada. Siis marssis sisse hord turiste ja koik tellisid suure steigivoileiva, nii et tuli joosta kooki ja 8 voileiba valmis keevitada. Kolab kyll lihtsalt, et sai, steigijunn ja sai. Aga see oli ikka paras kunst, sest uskuge voi mitte, aga steigivoileib koosneb voileivast, steigist, kapsast, porgandist, tomatist, juustust, peedist, asparagusest (no ma ei tea kuidas see nyyd eesti keeles kolab), ananassist, praemunast ja peekonist. Ja kogu kaup on v2rske, steik ja peekond ja muna v2rskelt praetud, JA SEDA KOIKE 78 ELANIKUGA LINNAS! P2eva edenedes sain enamustest tooylesannetest osa votta, mis on alati hea. Myysin hulga olut, tegin veel moned steigivoileivad, pesin hunniku nousid, tegin reserveeringuid uutele kylalistele ning tutvusin mone kohaliku ja terve hulga turistidega. Kaks aborigeeni, siin kutsutakse neid ‘murray’deks, libistasid nii palju olle, et kodutee oli sik-sakiline. Myysin Richardile (ta on veidi imelik, Julie ytles ka, et pooningult puhub tuul l2bi, ta kordab ennast koguaeg ja voib sulle end 5 korda j2rjest tutvustada. Ta ode Betty on t2pselt samasugune, nii et eks see mingi perekonnakiiks ole) 60 purki olle ja ma ei tea kuhu nad Bettyga selle koik panid. Ohtusoogiks pakkusime kartuliputru, juurvilju ja liha. Ise soime ka suure portsu, valida oli steigi, lamba, sea ja vorstide vahel. K2iku l2ks lammas ja toit oli vapustavalt hea, eriti peale pikka toop2eva. Panime baari kinni ja joime koos yhe staffijoogi ning nyyd on uni silmas.

Kolmas oo Lauras. T2na oli v2ga syndmusterohke p2ev. Kui muidugi arvestada, et ma élan in the middle of nowhere. Hommikusoogiks tegime pannkooke j22tise, vahtrasiirupi ja peekoniga. Ei usuks ju, et kusagil maaurkas sellist gurmeehommikusooki saab. Aga n2edsa! Ja maitses yllatavalt h2sti kogu see kupatus. Julie n2itas, mis hommikuti tegema peab ja paari tunni p2rast loikas Kev lahti suure papaia ja soime igayks suure viilu papaiat j22tisega. Kuna rahvast v2ga polnud, siis l2ksime Kevi ja saksa tydruku Miriamiga kohalikku ujumiskohta avastama. Sinna tuli muidugi autoga soita (pool tundi), aga siinsete standardite j2rgi on see kiviga visata. Siin pohjapool on krokodillioht v2ga suur ning n2gime kohe liiva peal saba- ja k2paj2lgi. Kev on kohalik asjatundja ja ytles kohe, et see on krokodill kyll, aga v2rskeveekrokodill ja nemad kardavad inimesi rohkem kui inimesed neid. Me Miriamiga olime veidi skeptilised selle teate suhtes ja Kev sukeldus kohe vette, et meile ohutust demonstreerida. Jah, p2ike oli kuum. Viskasimegi riided seljast, kehitasime olgu, ytlesime “Meh” ja vantsisime sisse. Krokodill elas seal joes kyll, aga meid kartis ta nagu tuld. Hyppasime koik 3 meetriselt kaljult alla vette. Kev n2itas meile igasuguseid kohalikke putukaid. Leidsime poosa otsast suure roheliste sipelgate pesa. Pidime molemad yhe sipelga kinni pyydma, ta pea kahe sorme vahele pistma nii, et ainult sipelgatagumik n2ha on ja siis keele vastu tagumikku panama. Maitses nagu sidrun. N2gime ka hulga sipelgapyydja auke, kes on mingi putukas, kes liiva sisse suure augu kaevab ja ise augu pohjas luurel on ning kui sipelgas mooda konnib ja auku astub siis v2lja ta sealt enam ei saa. Ohverdasime moned sipelgad. Tagasi joudes oli p2ris vaikne ja hakkasime vaikselt syya vaaritama. Siis tulid turistid ja pidime kohe 10 ohtusooki lauale kohima. Pakkusime kartuliputru, juurvilju ja koiksugust liha. Endile tegime riisi ja singi-ananassi-paprika kastet. Maitses v2ga hea. Koristasime ja pesime hunniku nousid ja siis jutustasime tykk aega kohalike ja kylalistega. Opetasin saksa tydrukutele eesti keelt ja ise sain oma nappi saksa keelt t2iendada. Siin on nii palju sakslasi, et olen oppinud ennast saksa keeles tutvustama. T2na oppisin “Ma kardan suuri koeri. Mul on kass. Mul ei ole autojuhilube. Ma tahan saada krokodillipyydjaks.” Ehk siis koik eluks vajalik.

---

Comments

[Liis]

.
ütlen kohe ära, et kui tuled, siis esimese asjana tahan teada, kuidas on saksa keeles 'ma tahan saada krokodillipyydjaks'. lisaks on mul esmaspäeval viimane eksam (thank goooddddd), nii et kui mul lähiajal tekib äkki elu või tulevad lihtsalt lollid mõtted pähe, siis üritan sulle kirjutada ka. ja kogu see outback värk tundub väga... ma ei tea, ma ei leia enam ühtki originaalset omadussõna.. teistsugune kui su suurlinnaelu, aga kindlasti seda enam, mida meenutada! ja noh, mõtteliselt kallistan sind ka kogu oma minimaalse lihasmassiga.

[Marek Koitla]

Tere
Teie endine klassijuhataja tervitab teid :) Tore on lugeda maailmaränduri blogi :p Kui kunagi Eestisse jõuate siis tulge ikka Westholmist läbi. :$