Tõugud ja mõugud

---

Tervitused üle pika aja!

Viimaks leidsin aega, et veidi kirjutada, kuid ega sedagi nüüd liiast järgi jäänud ole. Eesti keeles on nii imelik kirjutada, sest enamus mõttedki lähevalt vaikselt inglisekeelseks.
Elust nii palju, et see on ilus. Kõik on nii hästi kui üldse võib unistada.
Elame ikka backpackeris, sest siin on lihtsalt nii sõbralik ja kodune atmosfäär, et sellest on raske loobuda. Tunneme enamusi, kes siin elavad..mõned näod muidugi jäävad vaid paariks päevaks, aga püsivaid elukaid on ikka rohkem. Varsti hakkame Liinaga receptionis tööle, siis ei pea renti maksma. Kolisime üle girls only tuppa ja nüüd oleme suures toas kolmekesi - mina, Liina ja Mel. Mel on üks väga tore inglise naine (28 vist?! aga näeb kõvasti noorem välja, võiks vabalt pidada 21 aastaseks).
Tööga on ka kõik väga hästi. Ja jällegi ma saan tõestada seda pointi, et kui kõik räägivad, et tööd ei ole, siis tegelikult ikka on küll kui väga tahad. Sest praegu ma ei teagi, missugust tööd võtta ja mida jätta. Klubis Rise käin reede ja laupäeva öösiti ikka edasi, sest see on juba koduseks saanud, hoolimata sellest kohutavast muusikast. Töötajad on tuttavad, kliendid ka, väga head tippi saab ja pärast töö-ööd tasuta baarist jooke nihverdada. Kuigi sealsete töötajate kombed on ikka vahepeal imestama panevad. Näiteks manager Tania tavatseb valgustusmehega hommikuti krooksumisvõistlust pidada. Ja see pole mitte väike naiselik krooksumine, mis võiks ühe 23 aastase neiu suust tulla, vaid tõsiselt isane häälitsus, sarnane 50 aastase paksu eesti mehe krooksuga. Eriti veider on kui see tuleb su ülemuse suust. Ega ma siiani sellega väga harjunud pole, et siin kõik nii laidback on. Väiksemate erinevustega olen muidugi harjunud, näiteks küsib müüja reede päeval poes, et kas õhtuks ka juba plaanid tehtud ja siis seletab vastu, kuhu ta ise läheb ja kellega ja kõik muud detailid, mis võõrale midagi ei ütle. Tööst veel nii palju, et vahepeal sain tööotsa call centerisse, mis kõlab täpselt sama igavalt kui see tegelikult on. Tegelikult on isegi veel igavam kui kõlab. Õnneks ei tule mul midagi müüa, vaid teeme lihtsalt market researchi. Aga siiski on nii, et teed päevas umbes 500 kõnet ja kui väga hästi läheb siis saad 8 inimesega intervjuud teha. Teemal "hardware and home improvement stores"!!! Ja ütleme alguses naiivsetele inimestele, et tegu on vaid väikse intervjuuga, mis kestab maksimum 7 minutit ning küsime vaid mõned lihtsalt küsimused. Tegelikkuses võtab üks survey aega 20-30 minutit ja koosneb 100 tobedast küsimusest. Neil tuleb näiteks hinnata erinevaid tööriistapoode viiepalli süsteemis - kui innovatiivne, kui modernne, kui head sildid, kui head töötajad, kui hea parkla, kui hea asukoht jne jne jne. Enamus inimesi on targad ja saadavad sind lihtsalt pikalt. Mõned viisakalt, teised vähem viisakamalt. Sellega on nüüd nii, et palk on hea - 19 dollarit tunnis (miinus maksud ja muu pask), aga töö ise on nii nüri, et pärast paari pikka päeva on ikka väga siiber. Siis ma üritasin asja natuke parandada, et töötaksin ainult esmaspäevast kolmapäevani seal ja siis neljapäev oleks vaba ning reede-laupäeva öö töötaksin klubis. Aga selline lahendus call centerile väga ei meeldinud ja täna läksin suurele missioonile leida uus töö. Jagasin jälle oma resume'sid ning mitmes kohas öeldi, et võtavad varsti ühendust. Lõpuks jõudsin ühte iiri pubisse, kust oli just lahkunud Rachel (elas meie backpackeris) ning seal sain kohe manageriga jutule ja kolmapäeval on trial. Mulle see pubi meeldis ja mina vist neile ka, nii et loodetavasti saan seal püsivamalt kanda kinnitada.


Nüüd on aeg juba üle ja ümber ning ma pean käbe liigutama, et õigeks ajaks Rise jõuda...jutt jäi kõik pooleli ja nii hea oli kirjutada, sain juba lainele ja puha. Loodetavasti leian homme hetke, et kõik ära lõpetada ja ära rääkida detailideni.
Seniks kallid ja musid!

K

---

Comments

[Liisu]

jehhhuu
Nii toreee, et sa lõpuks kirjutasid. Hea on teada, mis toimub siiski. Kuiiiigi detailsemaid asju võid mulle jätkuvalt feisbuki edastada;) Ma küll eelmisele kirjale pole jõudnud vastata, aga ega mul siin väga midagi uut polegi. Anna aga endast teada, see on põneeeev. Ohjah, ma igatsen sind ka (nii muuseas)!