Kassinaator

Tund ja veidi veel ongi jäänud Aucklandi lennukini. Olen suuremate sekeldusteta juba gate 48B üles leidnud. Suuremate sekeldusteta, sest alguses check-innis olev onu tegi suured silmad pähe kui kuulis, et mul polegi tagasisõidupiletit. Okoouuuu! Minu peas helisesid ka kellad, et appi appi mis nüüd. Kuigi tegelikult oli öeldud, et sul on kas pilet või võimalus selle soetamiseks. Aga ma mõtlesin, et no eks Qantase töötajad ikka teavad paremini. Onu ütleski, et ma ostku siis ticket-deskist pilet kasvõi Sydneysse, et näidata, et ma ikkagi Uus-Meremaalt välja saan. Naine mu kõrval ütles ka raudkindla veendumusega: “They’re not gonna let you in,” alati võtavad ju sõna need, kes kõike “täitsa kindlalt teavad”. Ticket deskis tuli välja, et mul ikkagi pole piletit vaja, sest keegi ei vaevunud uurima, kui kauaks ma jääda plaanin. Viisata võib 3 kuud turist olla... read more

Olen sattunud 4 tundi Cairnsist pohja tootama 78 elanikuga linna. Esimene oo Lauras. Peale p2ris pikka soitu joudsime lopuks p2rale. Olen 4 tundi Cairnsist pohjas. Ma ei saanudki t2pselt aru, kas siin elab 21 voi 50 inimest, aga v2he igatahes. Mu uus boss Kev on paras aussi karakter. Isegi tema puhtast aussiaktsendist on natuke keeruline aru saada. Nalja ta igatahes viskab, mis on hea. Toost nii palju, et teha tuleb koike - sooki koogis, jooke baaris, koristada ja kuna siin on mingi k2mpinguv2rk ka k2imas (ma joudsin kohale p2ris pimedas, nii et ma pole veel eriti ringi nuuskinud) siis tuleb selle reserveeringuid ka teha. Tutvusin ka Julie’ga, kes on siin yks baaritydrukutest. Ta on Californiast p2rit ja siin elanud 6 n2dalat. Julie hoiatas mind kohe, et mind ootab p2ris suur kultuurishokk ja umbes n2dal l2heb kohanemiseks ... read more

Ma olen nyyd ennast paar p2eva yritanud blogilainele seada, t2na on vist oige p2ev. Nimelt onnestus mul paariks n2dalaks Tasmaaniasse soita. Tasmaania on yks osariikidest, mis asub kagu Austraalias. See on pindalalt veidike suurem Eestis, kuid elanikke on ainult pool miljonit. Maastik on t2iesti uskumatu! Yhel hetkel oled vihmametsas, siis m2gedes ja 15 minuti p2rast rannas. Meil olid lennupiletid 30. m2rtsiks kella 6ks hommikul. Minuga lendamas olid veel 2 sobrannat toolt - Alison ja Rachel. Alison on Sotimaalt ja Rachel Floridast. Olime koik v2ga elevil, et nyyd tuleb suur seiklus. Kuna lennujaam on linnast p2ris kaugel, pakkus me s6ber Anthony (kes elab lennujaama korval), et voime tema diivanitel maanduda ja ta soidutab meid hommikul kell 5 lennujaama. Kolisime muidugi kohe sisse. Enne veel oli vaja t2histada Alisoni viimast ood Melbournes, sest tal oli pilet Tasmaaniast Sydneysse. ... read more

Jälle naudin mäkdoonaldsi hirmaeglase interneti mõnusid koos konditsioneeriga, mis on nii külm, et kohe kodune tunne tuleb. Siin on jälle nii palju juhtunud, et ürita nüüd puslet kokku panna. Käin ikka tööl, esmaspäevast reedeni, üheksast kuueni. Vahepeal on igasuguseid kujusid meie tiimist läbi käinud. Kõigepealt tuli iirimaalt kõigi suur sõber Simon, kes on kaks meetrit pikk ja professionaalne fundraiser. Temast sai kohe tiimijuht ja mina kuuletun nüüd ka talle. Siis tuli suure mikrisoenguga Andrew, kes eriti matsu ei jaganud ja peale nädalat ütles, et ta nüüd läheb. Siis tuli iirlane John, kes oli tõeline koomik, aga tema jagas veel vähem matsu, nii et Phil pidi ta vallandama. Minu suureks rõõmuks on šoti tüdruk Alison suured katsed läbinud ja tema kuhugile kaduma ei lähe. Kaks Sydney tüdrukut Lauren ja Jenny on ka mõneks nädalaks siia tööle tul ... read more

Nüüd on otseloomulikult jälle terve igavik mööda läinud. Õnneks siiski kaks nädalat, mitte kuu. Kui nüüd meenutama hakkan, et mis vahepeal toimunud on, siis ega midagi väga metsikut polegi. Või siiski.. Tööga on kõik kombes, kes otsib, see leiab. Kõik intervjuud läksid hästi ja kõik tahtsid mind tööle võtta ning siis sain ise valida, kes parima pakkumise teeb. Olen oma otsusega väga rahul. Intervjuu oli neljapäeval, reedel leppisime juba kokku, et olen töökäpp ja esmaspäevast hakkas pull pihta. Töö on heategevuslik, korjame raha pimedate juhtkoerte treenimiseks. Sularahast on asi kaugel, sõlmime tänava peal otseülekandeks lepingu. Esmaspäeval oli rohkem nagu treening ja boss Matt (kes on minust vaid paar aastat vanem, iirlane, pool maailma läbi rännanud ja ülemus on küll tema kohta palju öeldud…ülemust nagu polegi) seletas kõike nii koerte treen... read more

Plaanid on tõesti selleks, et neid muuta. Võib-olla ei olegi mõtet plaane teha, sest nagunii läheb midagi teisiti. Oleme ikka Esperance’s oma caravan parkis. Prantsuse sõbrad Perthist tegid tee peal avarii ja auto läks täiesti mahakandmisele. Juht Laurianne sõi roolis võileiba (kallis võileib oli, 8 dollarit, maitses väga hästi), juust kukkus maha ja ta vaatas korraks teelt kõrvale ning oligi hilja. Lendasid üle katuse, tegid kukerpalli autoga ja maandusid tee ääres metsas. Laurianne ja Sebastian on elus, terved. Aga van oli täitsa sodi ning tagaruumis olevad asjad ka. Voodi oli vertikaalselt. See oli rendiauto ja nüüd nad peavad maksma 5000 dollarit kahjutasu. Aga me siis liigume pühapäeva asemel homme - neljapäeval. Lähme häälega Norseman’i ja siis üritame sealt leida suure veoautorongi, millega läbi kõrbe Adelaide’i sõita. Loodame, et läheb hästi,... read more

Alustan vist alati ilmauudistega. Täna ärkasin kell 7 hommikul üles, sest päike kohtus mu peaga. Oleks nagu saunas järsku üles ärganud. Terve tuba oli tulikuum ja kui te arvate, et ma edasi sain magada, siis seda nüüd küll ei juhtunud. Selle asemel läksin rõdule ja võtsin pesu väel 15 minutit päikest (hommikust kella seitsmest päikest!). Päevitusriideid pole ma ikka suutnud leida, need raisad on siin nii kallid, vähemalt 70 dollarit peab välja käima. Ma lootsin, et saan kuskilt mingid odavamad, aga mul pole aega otsida ja lähen vist täna enne tööd kuskile suvalisse poodi ja lihtsalt ostan midagi. Jah, päevaplaan on mul tihe, 3 töökoha vahel aega jaotades peab ikka mõistus väga selge olema, et õigel kellaajal õigesse kohta minna. Mul mõistusega kahjuks vedanud pole, nii et jääb vaid loota, et mind lolluste pärast ei vallandata. ... read more