Valmistuge lugemiseks - Tasmaaaaaaaania!

---

Ma olen nyyd ennast paar p2eva yritanud blogilainele seada, t2na on vist oige p2ev. Nimelt onnestus mul paariks n2dalaks Tasmaaniasse soita. Tasmaania on yks osariikidest, mis asub kagu Austraalias. See on pindalalt veidike suurem Eestis, kuid elanikke on ainult pool miljonit. Maastik on t2iesti uskumatu! Yhel hetkel oled vihmametsas, siis m2gedes ja 15 minuti p2rast rannas. Meil olid lennupiletid 30. m2rtsiks kella 6ks hommikul. Minuga lendamas olid veel 2 sobrannat toolt - Alison ja Rachel. Alison on Sotimaalt ja Rachel Floridast. Olime koik v2ga elevil, et nyyd tuleb suur seiklus. Kuna lennujaam on linnast p2ris kaugel, pakkus me s6ber Anthony (kes elab lennujaama korval), et voime tema diivanitel maanduda ja ta soidutab meid hommikul kell 5 lennujaama. Kolisime muidugi kohe sisse. Enne veel oli vaja t2histada Alisoni viimast ood Melbournes, sest tal oli pilet Tasmaaniast Sydneysse. Niisiis joudsime magama vaid paar tundi enne 2ratuskella 4.45. Hommikul 2rkasin Racheli paaniliste karjatuste peale “SHIT!!” “OH SHIT!!” “OH NOOOOOOOOO!” - kell oli 5.30. Olime koik sekundiga pysti ja 5.32 kihutasime juba lennujaama poole. Kihutasime nii, et kohe natuke hirmus hakkas. Joudsime lennujaama 5.45, jooksime koik Tiger Airwaysi uksest sisse, et n2ha umbes 100 pealist j2rjekorda endi ees. Motlesime, et ega muud teha pole ja trygisime koigist ette. Rachel, kes suure kiiruga ei joudnud l22tsesid hommikul silma panna jooksis t2ie rauaga vastu seina. Plahvatasime esimesele vabale Tigeri tootajale, et MEIE LENNUK V2LJUB 15 MINUTI P2RAST JA ME EI OLE SELLE PEAL! Too tsikk vaatas meid natuke (n2gime ysna kaootilised v2lja, sest seljas olid ooriided ja kaasas ilge hunnik kompse) ja ytles “no way”. Istusime siis porandale maha, et moelda v2lja plaan B. Selgus, et saame pileti ymber vahetada 70 dollariga. Kuna saba oli jube pikk oeldi, et saame seda teha ka telefoni teel. L2ksime siis sama targalt Anthony juurde tagasi ja tegime suure superhommikus66gi seente, tomatite, munade ja rostsaiaga. Avastasime, et telefonijaamas t66tavad mingid aasialased (seal on odavam konekeskust omada ja sellep2rast ei jaga need t66tajad eriti matsu) ja see kellega me r22kisime ytles, et ta ei oska sellist toimingut teha. No tore kyll. Anthony helistas bossile, et ta t2na t66tab kodus ja soitsime uuesti lennujaama, et piletid ymber vahetada. Saimegi uued piletid 70 dollariga samaks ohtuks. Tegime siis Anthony juures v2ikse dinneri ja siis soidutas ta meid kolmandat korda lennujaama. Sel korral joudsime lausa lennukisse. Tiger airways on yks odavamaid lennufirmasid siin ja ega tal nyyd v2ga hea maine pole. Ohku toustes oli kyll vahepeal tunne, et 2kki nyyd l2heb see asi pooleks. Meie ees istus yks suur paks t2di ja oksendas terve tee. Lobu laialt. Viimaks joudsime Hobartisse, mis on Tasmaania pealinn. Esimene ettejuhtuv oobimispaik oli Shamrock hotel. Olime koik v2ga elevil kohalejoudmisest ja murdsime Shamrocki sisse ning jutustasime sealse bossiga nii kaua kuni ta andis meile koige odavama toa 20 dollarit soodsamalt! See oli kahe yksikvoodiga tuba. Lykkasime siis voodid kokku ja otsustasime seal kolmekesi risti magada. Tegime dushiringid ja l2ksime linnapeale sooki jahtima. Hobart oli surnud. Inimesi linnas pole. Pime kah, koik kohad on suletud. Onneks leidsime yhe pitsabaari lahti olevat ja sealne kokk ytles, et viimane pitsa l2heb meile, aga peame votma koige suurema family size pitsa, sest tal juba pohi valmis. No okei. Oi kurjam! See oli alles suur pitsa!! Istusime siis oma megapitsaga Shamrocki baari maha ja avastasime, et see on liiga suur. Shamrock oli ysna tyhi. Kui aus olla siis peale meie oli seal ainult yks kurb yksik mees. Otsustasime teda oma ylej22kidega roomustada ja talle me pitsa v2ga meeldis. Meie uus sober Adam oli p2rit Melbournest ja joudnud Hobartisse samal p2eval. Otsustasime vahetada kontakte ja minna magama.
Hello Estonia!
J2rgmisel hommikul soime Shamrockis suure hommikus66gi ja l2ksime rendiautosid jahtima. Rachelil oli tagasisoidupilet 5 p2eva p2rast ja ta tahtis kindlasti kuhugile soita. L2ksime raamatukokku, et intenetis ringi uurida. Tutvusime seal yhe ameerika noormehe Alexiga, selgus, et tal oli telk (mida meil polnud) ja siis kutsusime ta ka endaga trippima. Alex helistas kohe bossile ja vottis paar p2eva vabaks. Leidsime v2ga odava autorendi ja tegime rendilepingu kaheks j2rgnevaks p2evaks - neljap2evaks ja reedeks. Siis tuli tuju minna Cadbury tehasesse, mis kohe Hobarti kyljaall oli. J2tsime oma suured kompsud Shamrocki ja kondisime tee22rde, et h22letada. Kolmas auto kohe peatus ja istusime sisse. Juhiks oli Bradley, v2ga peene kalarestorani kokk. Auto ise oli kyll logu mis logu, kuid Bradley v2ga sobralik ning tegi p2ris suure ringi, et meid Cadbury peaukse juurde visata. Vahetasime ka temaga kontakte, sest ta kutsus meid koiki enda pere juurde telkima. Lendasime siis suure 2hmiga shokolaadivabrikusse, ostsime piletid ja saime koik kohe kaks suurt shokolaaditahvlit. Vaatasime seal natuke ringi, ega seal midagi erilist vaadata polnud. P2ris vabrikusse meid sisse ei lastud. N2gime ainult mingit tobedat videot shokolaadij2neste valmistamisest ja saime proovida kakaoube. Peale veidikest ringiuitamist hakkas igav ja h22letasime linnapoole tagasi. Saime Adamilt sonumi, et teeme dinnerit. Adam saadeti Melbournest Hobartisse t66le kaheks n2dalaks. Tookoht maksab taksoarvete, soogiarvete ja suure villa eest. HALLELUUJA! Loomulikult l2ksid koik soogid-joogid Adami tooarvele ja saime madratsid tema Villas. Ohtul k2isime v2ljas Telegraph Hotelis, kus tutvusime terve paadit2ie paadimeestega. Meile tehtis suur ekskursioon koikides laevak2ikudes, sest sadam oli ainult 20 m kaugusel.
J2rgmisel hommikul votsime auto rendikohast, tostsime Shamrockist peale kompsud ning leidsime ka Alexi, kes usinasti autosse ronis. Hakkasime kohe soitma Coles Bay poole. Tegime peatusi siin-seal, et maastikust vm pilti teha. Peatusime ka 7 mile beachil, jooksime seal koik ringi ja veendusime, et vesi on ujumiseks liiga kylm. Siis panime tydrukutega ajama, Alex j2i maha, istusime autosse ja minema soites hyydsime alexile “Ait2h telgi eest!”. Loomulikult ootasime teda j2rgmiste poosaste taga ja varsti ilmuski Alex suur irve n2ol. Esimene reaktsioon oli tal olnud ikka, et ohsa pagan, telefon ja rahakott ja pass ja koik on ju autos. Tegime peatuse ka Raspins beachil, kus Alex ja Alison ja Rachel vette hyppasid. Viimaks joudsime peatuspaika Coles Bay. Asusime kohe telki yles panama ja yllatus, see oli 2mehe telk. V2ga ponev mote oli, et kuidas me sinna neljakesi mahume. Ja see pole veel koik. Vihmakate telgile oli liiga v2ike. See oli 1mehe telgile moeldud. Ohtul tegime suure dinneri konservubadest ja saiast. Loomulikult sadas oosel vihma. Saime natuke m2rjaks, aga ega midagi hullu juhtunud. Alex oli poole oo pealt alla andnud ja magas autos.
Hommikul joime kohalikus kohvikus kohvi ja soime saiakese. Siis soitsime edasi sihtkohaks Freycinet National Park. Sealne Wineglass Bay oli koigi reisibrošyyride esikaanel. Kohalejoudmiseks tegime 3 tunnise matka. Aga vaade oli seda v22rt. V2ga ilus rand oli ja matk sinna veel ilusam. Kyllaltki m2gine rada oli. Massiivsed kivimyrakad igal pool. Wineglass Bays k2isid Alison ja Rachel uuesti ujumas, jalutasime ilgelt kaua rannas ringi ka, korjasime merekarpe ja igasugu muid olluseid. Tagasi joudes soime veel ube saiaga ja hakkasime tagasi Hobarti poole soitma. Motlesime, et telgime lihtsalt kuskil tee 22res, kus ilus vaade on, aga siis tuli meelde, et tutvusime ju Bradleyga, kes meid enda aeda telkima kutsus. Soime veel ohtusoogiks kala ja friikartuleid (mis on siin yks v2ga populaarne kiirtoit fish&chips. Kala lendab tainasse ja siis keeva rasva sisse ning friikad korval. Enam ebatervislikumaks ei anna vist minna). Bradley oli igatahes kohe nous meid vastu votma ning andis juhised, kuidas ta maja yles leida. Mone tunni p2rast olimegi kohal. Bradley elas Hobarti 22relinnas, v2ga ilusti renoveeritud majas, suures rohelises orus. Maastk sinna soites oli uskumatu, m2gine ja roheline ja palju metsa. Bradley elas koos oma sobra Stevega ning see n2dalavahetus olid tal pojad Sydneyst kylas. V2ga toredad poisid, yks oli 9 ja teine 11. Saime nendega kohe sopradeks. Bradleyl oli koer Amber, kes n2gi v2lja nagu vorst. Tegime koik suure lokke ning istusime terve ohtu selle 22res ja r22kisime juttu. Kurtsime oma kurba saatust telgiga ja Bradley otsis kohe hiigelsuure telgi meile ning andis suure madratsi diivani pealt meile alla. Mugavused. Saime maitsta ka Bradley tehtud tomatisuppi, mis oli uskumatult hea. Bradley oli v2ga palju reisinud ja igalpool kokana tootanud. Tulemus oli igatahes v2ga hea.
Hommikul pidime v2ga vara liikuma hakkama, sest auto tuli oigeks ajaks tagasi viia. K2isime vaatamas kohalikku laup2evast vaatamisv22rsust Salamanca turgu. Seal oli sooki, jooki, muusikat, riideid, keraamikat, ehteid, pohimotteliselt koike mida yldse tahta voib. Siis kolisime siis Transit Backpackerisse sisse, kus ka Alex elas. See oli v2ike ja v2ga tore hostel, saime kohe sopradeks kohalikega ja tegime ohtusoogiplaanid. Kohalikud olid k2inud kala pyydmas ja said nii suure saagi, et plaaniti kypsetada kala tervele hostelile. Seda ka tegime, joime gooni ja mangisime mingit tobedat kaardim2ngu. Siis avastasime, et on aeg minna Hobarti ooelu avastama ja leidsime mingi tobeda klubi, mis oli t2is tobedaid inimesi ja saime terve ohtu seal igasuguseid tobedusi teha karja shotipoistega hostelist.
Pyhap2eval 2rkasime vara, et Rachel bussi peale saata. Alisoniga seadsime siis sammud soogikohta nimega Dome. Soime koige suurema hommikusoogi, mis menyys oli ja istusime linnas pingi peale, et lugeda raamatut. N2gime v2lja ysna koomilised. Paljajalu, magamiskotid ymber, p2ikseprillid ees, juuksed sassis, loll irve n2ol ja v2iksed kolarid muusikaga ymber kaela rippumas. Peale monetunnist vegeteerimist pargis l2ksime Dome’i tagasi, et ohtusoogiks suppi ja risottot tellida. Tagasi hostelisse joudes lendasin ma kohe magama, sest miskip2rast ryndas killeruni. Enne und tutvusin norraka Mariusega, kes vahtis arvutiekraani suur hirm n2os. Meil Alisoniga oli plaan j2rgmisel p2eval metsa protestilaagrisse minna ja kutsusin siis ka uue sobra Mariuse kaasa. Ta oli just Hobartisse joudnud, ei osanud midagi muud peale hakata ning vottis mu kutse kohe vastu.

Nyyd olen omadega joudnud esmasp2eva. Alisoniga otsustasime, et on aeg hoida raha kokku ja teha midagi ebatavalist. Leidsime juba ammu couchsurfing.com lehelt Florentine protestilaagri, mis Tasmaanias oli ja siis helistasimegi sealsele kontaktnumbrile. Saime vastuseks, et t2na paari tunni p2rast saaksime autoga kohe laagrisse soita, sest Emma soidab just seda rada ning tal on autos 3 vaba kohta. Mina, Alison ja eelmisel ohtul saadud sober Marius vallutasime siis auto. Emma oli toeline vana hipi. V2ga hullumeelne, aga samas t2iesi maa peal. Kaasas oli ka koer Zen. Soitsime vana Datsuniga Emma squatti ja joime seal teed kuni ta oma kotid pakkis. Emma r22kis lugusid oma reisidest ja protestiaktsioonidest, mis olid metsa maharaiumise vastu. Laager, kuhu meil siht oli seatus oli seal selleks, et metsa kaitsta. Emma elukaaslane oli Sea Shepherdi peal t66l. Kui veebruaris suur onnetus oli ja nende laeva rammiti, siis esimene asi, mida see tabas oli voodi, mis l2ks pooleks ja Emma juures oli madrats sellesama voodi pealt, mis oli pooleldi katki rebenenud. Huhh, ajalugu. Viimaks peale kahetunnist autosoitu joudsime laagriisse. Seal oli parasjagu 23 inimest. Pysielanikke vaid 2, ylej22nud olid kylalised, kes iga n2dal moneks p2evaks kohale soidavad. K2imas oli toeline tsirkus. Esmasp2ev olevat ylikonnap2ev ja kohe otsitigi meile pintsak ja lips. Alustasime gooniga ning varsti valmis ohtusook koigile 23 inimesele. Istusime koik lokke ymber. Telgid panime yles keset metsa, puude vahele. Neil oli p2ris korralik k66k ehitatud ja “elutuba” ka, koik vabas ohus muidugi. Kohalikud poisid tombasid suure k6ie kahe puu vahele ning yritasime koik selle peal kondida. Harjutamine teeb meistriks ja Pat, kes terve oo yksinda harjutas kondis j2rgmisel p2eval koie peal edasi-tagasi suur tass k2es ning ryypas vahepeal lonksu teed. Me Alisoniga magasime oosel telgi asemel suures vorkkiiges. Ja suur t2hendab v2hemalt 2x4 meetrit.
Hommikul l2ksime suure kambaga ymbrust avastama, sest l2hedalasuvates metsades olid mitmed matkarajad. N2gime neoonoranze seeni, vanu metsahytte ja k2isime 2ra ka koopas. Koobas oli kyllaltki v2ike ja sissep22s meenutas j2neseurgu. Kui me koik end sinna sisse pressisime siis n2gime laes suuuuuurt 2mblikku. 10cm x 10 cm v2hemalt. Aga ta oli seal laes p2ris onnelik ning suuremaid kokkupuuteid meil temaga polnud. Peale mitmetunnist metsas ringi myttamist l2ks koht tyhjaks ja l2ksime laagriplatsile tagasi, et syya. Terve ohtu istusime lokke 22res, m2ngisime muusikat, laulsime ja r22kisime juttu.
J2rgmisel p2eval oli aeg laager maha j2tta. Hommikusoogiks olid pannkoogid mingite imelike ouna-pirnilaadse vilja tykkidega. Maitses v2ga h2sti ja kuuldavasti olevat see vili defitsiitkaup.Emma viskas meid peale monetunnist mokutamist linna ja l2ksime Transit Backpackerisse, et oma suured kodinad sealsesse kotihoidu anda. Saime seal ka tasuta dushimonusid nautida (sest ega me sinna sisse ei checkinud. Lootsime, et 2kki juhtub midagi ponevat ja saame kuskil tasuta oobida). Metsalaagri elanikud olid koik ohtuks linna soitnud ja saime nendega korraks kokku. Siis l2ksime edasi Telegraph Hoteli, kus paar p2eva tagasigi olime k2inud. Seal liitus meiega Melbournest j2rgi soitnud prantsuse tydruk Geraldine. Ta oobis couchsurferite juures. Tegime paar tundi nalja ja siis otsustasime Alisoniga backpackeri sofal tasuta magada. Seda ka tegime ning hommikul esimese asjana lasime sealt jalga ning kolisime oma magamiskottidega kohvikusse. Seal saime sobraks kohaliku tootajaga, kes oli v2ga vaimustatud meie eksootilisest p2ritolust ja tahtis ise ka kangesti reisida ning seep2rast andis meile koik poole hinnaga. Joime kohvi ja soime kohu t2is. Too p2ev kadus kuhugile v2ga kiiresti, pakkisime natuke kotte ymber, sest j2rgmisel p2eval oli plaan h22lega lounasse soita. Motlesin, et tulen hommikul enne minekut hostelist l2bi ja votan oma suure koti kaasa, sest ooseks l2ksime Emma squatti. Ta ise oli tol ool 2ra ja voodi oli vaba. Sadasime siis Alisoniga sisse, tutvusime Emma itallasest toanaabriga, vaatasime telkust filmi ja l2ksime magama.
Hommikul 2rkasime vara, et saada maantee22res kokku Geraldinega ja siis alustasime kolmekesi h22letamist “kuhugile lounapoole”. T2psemat sihtkohta me paika ei pannud, eks vaatame, kuhu v2lja jouame. Koigepealt vottis meid peale mingisugune t2htis poliitik. Me olime just v2rskelt metsa kaitsvate hipide vahelt tulnud ja onu poliitik oli just sellest parteist, mis metsa maha notib. Motlesime, et nyyd oleks siin suur soda kui meil metsasobrad kaasas oleks. Poliitiku-onu oli v2ga sobralik ja andis meile head nou, kuhu minna ja mida teha. Ega meil pikka soitu onuga polnud, ronisime autost v2lja ja kohe j2rgmisel hetkel peatus farmer Trevor, kelle suur 4WD oli t2is koera. Tead kyll kui astud kellegi korterisse voi autosse ja esimene mote, mis seal p2he tuleb on “koer”. Trevor oli aga v2ga tore ja r22kis pikalt laialt oma farmist, kus olid kanad, kalkunid, pardid, sead ja kassid-koerad, ning rasedast naisest, oma maja ehitamisest ja 2riplaanidest. Trevor oli tosine tasmaanlane. Trevor arvas, et peaksime matkama Mt.Misery matkaradadel ja soidutas meid suurelt teelt umbes 10 km matkaraja alguseni. J2tsime koik oma asjad Trevori autosse, ta soitis farmi loomi sootma ja tuli tagasi mone tunni p2rast, et meid peale korjata, poodi soidutada ja uude h22letamiskohta maha visata. Selline tore mees. H22letamisega raskusi polnud, kohe saime kaks v2ikest otsa edasi ja siis vottis meid peale j2rgmine kohalik - Troy. Tal oli oma maja, suur aed ja kohe loogilise j2reldusena pakkus ta meile oma aias telkimiskohta. Meie loogilise j2reldusena olime kohe nous ja soitsime siis kohale. Vaade oli superluks, joime suures koguses teed piimaga ning kui kylmaks l2ks tegime v2likaminasse lokke. Kypsetasin leiba, mis 2ra k2rssas. R22kisime juttu imelikest tavadest sotimaal ja prantsusmaal ja eestis ja austraalias. Joudsime j2reldusele, et igas riigis on v2ga imelikud kombed.
Hommikul tousime vara, sest alati toused vara kui telgis magad. Troyl oli vaba p2ev ja ta otsustas meid Hastingsi koobastesse soidutada. Sinna joudes otsustas ta ka koos meiega seal tuuri teha. Kohapeal oli veel mitumitu inimest nii, et meist tehti kohe p2ris suur grupp ja l2ksime giidiga koopaid uurima. Giid oli v2ga lahe t2di, r22kis igasuguseid lugusid nendest koobastest ja oli yldse asjalik. Sealsamas koobaste juures olid basseinid, mis said vett kohalikust soojaveeaugust/-allikast, seega on seal vesi aastal2bi umbes 28 kraadi. Hyppasime koik basseini siis ka sisse, aga see v2ga suur elamus polnudki, sest bass n2gi v2lja nagu tavaline bassein ikka ja vesi voib olla kyll naturaalsest allikast vms, aga mingit erilist tunnet kyll polnud. Troy otsustas meid natuke edasi visata. Siis natuke veel. Siis j2rgmisse linna. Siis j2rgmisse. Lopuks joudsime Cockle Creeki, kus autotee loppes ja matkarada algas. Troy pooras otsa ringi ja me hakkasime matkama, sest ees oli 8 km matk Austraalia koige lounapoolsemasse punkti South Cape. Plaanisime kusagil seal telgi yles pista ja hommikul tagasi matkata. P2ev oli juba enamjaolt moodas ning matkates l2ks aeg eriti kiiresti ning kui viimaks sihtkohta p2rale joudsime oli pimedus k2es. Aga vaade oli vapustav! Suured kaljud ja paljas ookean suurte lainetega. Pime oli ka nii et kogu silmapiir oli tumesinine. Ja ei yhtegi autot, telefoni levi ega yhtegi inimest. Kuulujutud r22kisid midagi laagriplatsist, et tuleb randamooda kondida umbes 15 minutit. Hakkasime siis vantsima ning 15 minuti p2rast tundus, et laagrist on asi kyll v2ga kaugel. Kondisime tulutult edasi ja m2rkasime siis jalaj2lgi rannas ja neid j2litades leidsime kaks v2ga elevil kalameest oma telkide eest. Meile juhatati k2tte p2ris laagriplats ning kohale joudes avastasime kohe p2ris mitu telki, laua, toolid. Kari matkajaid, 4 austraallast ja 1 jaapanlane. V2ga imelik kooslus. Joime sooja teed, tegime soojaks purgisuppi ja siis hakkas vihma sadama ja iga roju ronis oma telki.
Hommikul k2isime veel rannas ringi, et see ka valges 2ra n2ha. Panime oma telgid kokku, viskasime madratsid selga ja hakkasime kogu karjaga tagasi matkama. Me uued laagrisobrad olid koik autodega nii, et polnud muret h22letamisega, hyppasime koik auto peale ja meid visati suure tee 22rde, kus meid vottis kohe peale puhkusele soitnud Melbourne’i paar. Naine oli fotograaf ja mees oli ajalehe toimetaja. Nendega saime poolele teele koju. Viimase jupi viskas 2ra Austraalia naine Wendy. Oh Wendy oli yks hull hipinaine. Ise umbes 50, oli just yksinda Sydneyst Tasmaaniasse kolinud, kihutas nyyd gaas pohjas Hobartisse mingisuguse kohaliku muusiku kontserdile ning r22kis hulle lugusid kui ta kunagi 70ndatel hullusi tegi. Wendy oli just kodus maja v2rvinud nii et pool v2rvi rippus tal juuste kyljes ja poole tee peal tegi ta akna lahti, sest ta oli kogemata liiga palju parfyymi peale lasknud, et me koik olime l2mbumissurma ohus. Veidi pea laiali otsas, aga soit oli lobus! Hobartis hyppasime Alisoniga j2lle Transit backpackerisse ja ma l2ksin vara magama, sest sain ringi joostes natuke kylma.
2rgates oli onneks parem enesetunne. Aga suur laiskus oli majas ja venisime Aliga hommikusoogi j2rele, soime terve hunniku myslit, viskasime pesu masinasse, joime terve hunnike teed ja istusime terve p2ev diivanil telku ees. Vahel tuleb selliseid p2evi teha. Ohtupoole aga pidime ikka ennast linnapoole seadma, sest Geraldine, kes elas couchsurfijate juures, tahtis kangesti kusagil yhe olle juua ning seda siis tegimegi baaris Irish Murphy’s. Peale seda otsustasime, et on oige aeg midagi syya ja yle pika aja tegelesime natuke kokkamisega. Tegime pesto pastat seentega, jube maitsev oli. Ohtul r22kisime Alisoni ja Alexiga juttu terve oo ja hommikul tuli uni alles 4 am!
J2rgmisel p2eval oli aeg lopuks Alisonile tsau oelda ning Geraldinega uuele tripile minna. Alil oli lennupilet Sydneysse, sest tema aeg siin hakkas otsa saama. Geraldine leidis eelmisel p2eval kusagilt internetist kuulutuse, et kellegil on auto ja see keegi tahab bensiiniraha jagada. Niisiis saime omale diili. Noor Austraalia poiss Jarrod reisis v2ga uhke 4WD ringi. Liitusime meie Geraldinega ning ka v2ikest kasvu sakslane Stefan. Pistsime kohe teele ajama ja joudsime v2lja Port Arthurisse. See on vana linn, kus elasid kinnipeetavad. Nyydseks on see kyll v2ga turistijamaks k2tte l2inud. Aga ostsime siiski hingehinna eest piletid ja uuristasime terve p2ev seal ringi. K2isime kunagises vanglas ja elumajades ja kirikus ja aias jne jne jne. Igal pool oli kirjas mis seal kunagi oli ja kes seal elasid ja mida tegid. P2ris ponev oli, aga seda raha v22rt mitte. Mina tahtsin kangesti kummitusetuuri ka teha ja ainult Jarrod oli v2hegi nous tulema, nii et ostsime siis pileti ka veel selleks ohtuks. Soitsime monikymmend kilti, et telk platsile yles panna ja siis l2ksime kummitustuuri ajaks tagasi. Ja see oli nii ponev. T2itsa uskumatu. See oli umbes 25 pealine grupp ja koik olid juba enne tuuri n2ost valged. Giid oli toeline imemees. R22kis v2ga huvitavaid lugusid ja muidugi oli pime ja p2ris kole seal ringi kondida alternate valgel. K2isime kirikuvaremetes ja giid r22kis, kuidas kinnipeetavad pidid seda ehitama ja kuidas yks kuri teise 2ra tappis, et vangis istumise asemel surmanuhtluse saaks. Ja hiljem olevat seal igasuguseid imelikke asju juhtunud. K2isime ka ruumis, kus kunagi laipu lahati. Seal oli p2ris laibalahkamise laud ja giid seletas, kuidas see koik v2lja n2gi. Laud k2is lahti neljaks osaks, et veri saaks porandale niriseda ja seines oli suur auk, mis oli yhendatud ylemise toa kaminaga ja seal saadi tuhka, et puistata seda laua alla, et veri ja muud laibamahlad sinna sisse niriseks. P2ris kole lugu. K2isime ka vanglas, kus olid p2ris kongid ja kirkuosa ja karistusruum jne jne jne. Port Arthur asutati 1830 nii et see on p2ris vana v2rk seal. Peale tuuri l2ksime ja tegime v2ikse ohtusoogi ning magasime telgis, ilgelt kylm oli.
J2rgmisel p2eval soitsime idarannikut mooda yles. Peatusime Coles Bays, Bichenos, St.Helensis. Plaanisime Jarrodiga kalale minna, sest tal oli 2 onge. Teised polnud v2ga huvitatud, aga me ostsime suure paki j22tunud kalmaarionusid. Leidsime v2ga armsa telgiplatsi Binanong Bay 22res ja panime auto peale suured puunotid, tegime massiiivse lokke. Kypsetasime pastat tomatite, seente ja singiga. Grillisime vahukomme ja Geraldine tegi meile lokkes grillitud banaani shokolaadiga. Maitses hea. Igasugused ooloomad tulid meid lokke 22rde uudistama. Enamasti opossumid ja mingid sellesarnased elukad. Nad on siin v2ga inimestega harjunud ja soojendasid ennast meie lokke 22res ja yritasid toitu varastada. L2ksime siis Jarrodiga kalale ja peale tunni ajast lodisemist vantsisime tulutult tagasi. L2ksime magama. Telki tekkis auk, sest kuum soetukk lendas igal pool ringi.
Hommikul panime jube vara ajama. L2ksime uudistasime l2hdalasuvat Bay of Fires. Ilm oli nii ilus ja vesi nii sinine, et hoolimata jubedast kylmast viskasime riided seljast ja hyppasime vette. Jube jube kylm oli! Ringi ujudes sai p2ris h2sti sooja, nii et ulpisime seal kohe p2ris tykk aega ringi, moodakondijad vaatasid suurte silmadega. Siis panime k2bents Launcestoni poole ajama. Geraldine leidis meile couchsurfingust oobimiskoha ja kohtusime oma voorustaja Heleniga linnas. Ta oli 30 aastane v2ike naine ja natuke veider. Ma ei teagi nyyd kas heas voi halvas mottes. Jalutasime natuke Cataract Gorges, mis on kohalik vaatamisv22rsus. V2ga ilus vaade oli. Siis l2ksime Heleni juurde. Ta elas oma vanematega ja kogu see elamine oli p2ris segamini. Vanemad tal olid ka natuke veidrad. Tegime neile suure pannit2ie s66ki, r22kisime viisakusest natuke juttu ja siis lendasime magama. Hommikul 2rgates l2ksime kohe bussi peale ja soitsime linna, sest Helen elas kusagil 22relinnas. Plaan oli h22letada l22nerannikut mooda alla Hobartini, sest Tasmaaniap2evad olid peaaegu loetud. Siis helistas v2ike saksa poiss Stefan, kellega idarannikul ka soitsime. Temal autot polnud, soitis nagu meiegi ja maksis bensuraha. Igatahes, Stefan helistas ja ytles, et ta oli rentinud auto ja plaanib nyyd l22nerannikut mooda alla soita. See sobis meile p2ris h2sti. Eriti see, et Stefan tahtis ainult natuke bensuraha ja autorendi maksis p2ris ise. Tal olid p2ris suured s22stud. Soitsime terve p2eva ringi ja ooseks hoiskasime telgi Mackintoshi joe 22rde. Tegime j2lle lokke ja panime oma purgisupid lokkesse sooja. Soime sooja suppi ja grillisime saia ka. Siis tulid kylalised, teisest l2hedalasuvalt laagriplatsilt. Kohalikud kalamehed Greg ja Glen. Neil oli plaan hommikul kalale minna ja see oli nagu ilmutus ning ma haakisin kohe end neile sappa. Lubasin hommikul kell 5 platsis olla, valmis tooks ja kodumaa kaitseks. Hommikul 2rkasin ja Geraldine tahtis ka kalastada ning lendasime siis molemad joe 22rde. P2ike oli just tousnud ja terve taevas oli roosa. Kalamehed 2rkasid ka yles ja soidutasid oma paadikese vette. Soitsime natuke joe peal ringi. Siis peatusime ja viskasime onged vette. Kohe mone minuti p2rast oli suur kalaonu konksu otsas. Saime Geraldinega koik ise teha, vinnasime kalad pardale ja tuli v2lja et olime pyydnud meriforelli. Paari tunniga saime juba 4 tykki. Yks oli vikerforell ka.. Kalamehed soidutasid meid tagasi male ja soitsime siis autokesega Strahanisse. Jalutasime seal ringi, k2isime vaatasme kohalikku koske. Siis soitsime natuke edasi Lake Burbury 22rde, panime telgi pysti ja otsisime lokke jaoks puid. Ma sain autoga soita!! Sest olime t2ielikus poosas ja auto oli automaat. Tegime j2lle tulekese ja soime supikest. Kuulasime Geraldine laptopist muusikat ja j2rsku n2gime SUURT 2mblikuonu laptopi peal h2ngimas. Tyyp lihtsalt istus seal ja Geraldine muidugi viskas laptopi umbes meetrikaugusele poosasse. Ongitsesime siis arvuti sealt v2lja ja arvasime, et parim mote on end telki lukustada. Hommikul 2rgates oli 2mblik meie telgikatte peal. Vihmakatte all, seesmise katte peal. Saime 2mblikust lahti, pakkisime kodinad kokku ja hakkasime Hobarti poole soitma, sest j2rgmisel p2eval oli tagasisoidu pilet. Tegime paar peatus, kolasime veits ringi ja Hobartis ytlesime tsau Stefanile ja l2ksime Geraldinega j2rgmiste couchsurfijate juurde. Nad elasid suures majas, koik olid haiglas oed, yks oli meesode. Tegime soogiks riisi juurviljadega ja magustoiduks ahjubanaani sokolaadiga, vaatasime telekat ja joime oltsi. V2ga monus ohtu oli. Hommikul viskas Rohan (meesode) meid lennujaama ja panime Geraldinega Melbourne’I poole ajama. Anthony vottis meid lennujaamast peale ja viskas linna. Geraldine k2is India saatkonnas ja sai k2tte oma visa. Tal nimelt on Delhis tookoht soolas ja mone p2eva p2rast lendab ta Austraalias Indiasse. Tegime aega parajaks Sandjivi korteris, kes meile suure hunniku pastat keetis ja saime yle pika aja internetti pilku heita. Ohtul soitsime yhte kontorihoonesse, et seal magada. Seal kontoris oli terve kari inimesi, diivanid ja kokkupandavad voodid, kook, vannituba jne jne jne. Magasime paar ood seal. Siis paar ood Anthony juures, kellel on kaks vaba tuba. K2isin 2ra ka Geelongis ja Warrnamboolis, mis on Victoria osariigis veidi v2iksemad linnad, umbes 3 tundi Melbournest soita. Siis linnas oli yks peidetud pitsakoht, kus sai promo puhul tasuta pitsat. See oli v2ga ponev kogemus, k2isime seal kohe kaks ohtut j2rjest somas. Siis tuli hakata toole ja nyyd olen n2dalakese juba tootanud. Moni n2dal tootamist on veel ees ja siis aeg j2lle liikuda kusagile. N2dalad siin on loetud ja ega ma enam yhe koha peal passida ei saa.

Okei, sorri, et nii kaua aega l2ks, aga see vottis ikka korralikult m2lusoppides sobramist. Ja tulemuseks on yle 4 tuhande sona.

Pildid ka.

Lendan tagasi Londonisse 5. juuli, aga ilmselt kolame emaga natuke seal ringi ja siis Tallinn ehk 7. voi 8. juuuuuli.

N2eme varsti!

K

---

Photos

Melbourne lennujaamas
Ootasime lennukit.
Rachel, mina, Alison.

Rendiauto
Elevil Alison, mina, Rachel ja Alex.

Kodutud p2evad
Laisklemise ja magamiskotis ringi uitamise p2ev.

Tagasi Florentine laagrist!
Mina, Alison ja norra poiss Marius.

South cape track!
8 km matkarada. See on ilus osa, enamus oli metsas ronimine ja mudamylkad.

Kuid lopuks joudsime kohale!
South east cape, lounapoolseim punkt Austraalias!

South east cape
Vaade hommikul

Tsau Ali!
Ali soitis Sydneysse, meie Geraldinega idarannikut mooda yles.

Bay of fires!
Seal k2isime ujumas.

Liivaluited.
Mina, Geraldine ja v2ike saksa poiss Stefan!

Nelson falls
P2ris onnelik

Comments

[kaisa]

jeeeee!
lõpuks ometi! :D igatahes põnev lugemine.. mõnna backpackerite elu ikka. :) loodan siis ikka mõnd postitust veel enne koju saabumist ka lugeda ja siis sind suure pauguga siin vastu võtta! juhuu! :)

[Liis]

*
JEHHUUU!!

[eg]

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH! Niii tore on sinust jälle kuuuulda (või õigemini lugeda)... :) Ole tubliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!

[Merka]

OI kui põnev on jälle üle pika aja sinu blogi lugeda ja päris tore, et varsti on käes 6. juuli, aga seni naudi päikest, sest meil siin püsib ikka vilets suusailm. Kalli musi!!!!