Advertisement
Alustuseks ütleme, et meie kolmanda nädala pildid on internetis üleval. http://public.fotki.com/Luss/ Kuna olime haiged terve nädala, siis on ka piltide mitmekesisus võrdlemisi väike. Esimene pool on Comino saarest, kuhu Fuego staffi väljasõit toimus. Kris käis, mina olin palavikus, vana nali. Teine pool on meie Vallettas käik. Kuiiii kedagi peaks miskipärast huvitama, nii igaks juhuks ütlen.
Tavalise blogisissekande juurde tagasi tulles.. esmaspäeval pärast suuri teepidustusi ja toaspassimist läksime õhtul tööle. Pidime tekiilatüdrukud olema. Selgus, et üks meist peab minema terrassile, üks hakkab tekiilat müüma. Mina tahtsin tekiilat müüa, Kris läks katusele. Sain endale selline kauboi vöö üle õla, kus olid nagu suurte padrunite kohad, aga sinna panin ma väikesed tekiilapudelid. Mitte üldse tavaline tekiila vaid Mehhiko mezcal, mis kuuldavasti polegi tekiila vaid päris ikka kaktusevärk. Ja põhiasi oli see, et seal ujus surnud tõuk sees. Kujutate ette, et ma üritasin umbes 5,5h inimestele surnud tõuke pähe määrida?! Pudel maksis 5 euri ja ostja pidi joogi kohe koos tõuguga alla kulistama ja seejärel andsin mina talle sertifikaadi, et ta on worm-eater. Ei olnud just palju julgeid lolle. Mõnda aega kulgesin, müüsin 4 tükki ära. Francine ütles, et excellent, aga siis teatasin talle, et kuna üleval oli EF'i üritus ja neil olid voucherid 'ostad 1, teine tasuta', siis oli seal miljon inimest ja nemad kahekesi (Kris ja keegi Rico vms). Heitsin oma vöö nurka ja tõttasin neile appi. Jeesusmaria, no tõesti. Neile antakse lipik kätte ja nad ei oska sellega midagi peale hakata, tulevad ainult leti taha mölisema. Mitukümmend troppi, kes vehkisid ja karjusid, et neid teenindataks ja kui nende juurde jõudsid, siis nad polnud veel otsustanud, mida tahta ja ei teadnud üldse, mida see voucher annab. Närvi ajas küll. Kui olukord rahunes, naasesin oma tekiilakohustuste juurde. Ülejäänud öö jooksul müüsin veel 3 pudelit. Ega need just suur hitt ei olnud. Pool neli saime mõlemad vabaks, võtsime oma tasuta pitsa ticketid, võtsime ka pitsa, istusime maha ja sõime. Saime ka vene keelt praktiseerida, sest kaks vene poissi, kes olid kliendid olnud, sattusid miskipärast meiega jutuhoogu. Pitsa sai otsa ju tulime koju. Minu kurk oli juba paranemas ja saime umbes viiest magama, kui täiesti lambist tekkis mul 7.30 kohutav köhahoog. Ärkasin lihtsalt meeletu köhimise peale. Mul polnud muidu köhagi. Köögis tegin paar protseduuri ja asi rahunes. Kris aga sai tööl vist jälle külma ja tal ei ole siiani paremaks läinud. Eile käis ta korraks poes, kui mina ärkamas olin, aga muidu istus terve päev teki sees ja küttis teed sisse. Mingi kell vaatasime filmi. Õhtul tuli Emil koju ja pidime ka filmi vaatama. Meil oli vaba õhtu, pidime küll korraks Fuegosse minema, et oma esimene palk kätte saada, aga Krisil ei olnud sugugi parem olla ja jäime koju. Umbes veerand 1 hakkasime filmi vaatama, milleks sattus Bee Movie ja no tõesti.. surusime Emiliga hambad risti ja vaatasime lõpuni, Kris tiksus üsna vara magama. Eile lahkus muide ka see itaallane Lorenzo, kes oli päris veider tüüp. See selleks. Täna oli Kris vist juba 10st üleval. Kell 11 käis kuuldavasti internetimees, kes tõi interneti koju tagasi. Muidu sai ikka usinalt naabrite oma varastatud. Mina ajasin kell 1 end üles. Selgus, et Krisil ei ole sugugi parem olla ja üks silm liikuvat põletikulaadse asja suunas. Haigus ei lähe ega lähe ära. Sõime Emili tehtud suppi, jõime teed ja Kris vajus taas diivanil unne. Mina plaanisin vähemasti basseini äärde minna päikesega tutvuma, sest no me pole ikka midagi teinud viimased 1,5 nädalat. Ja kell tiksub ka kiirelt õhtu poole. Kris oli juba Francine'le kõne teinud, et ta täna ei tööta, nii et lähen üksi ja kurvalt.
Saatke Krissule Eestist tervist, tal on seda väga vaja!
Liis
Advertisement
Tot: 0.104s; Tpl: 0.016s; cc: 5; qc: 51; dbt: 0.075s; 1; m:domysql w:travelblog (10.17.0.13); sld: 1;
; mem: 1.1mb
Jan
non-member comment
Täna on kolmapäev (ma ei tea, miks see üldse nii tähtis on, aga teie blogist tulenevalt on mul ilmselt see detailipisik külge jäänud) ja ma saabusin pisut enne kolme öösel koju, et päeval alustatud (jah, ma olen nii leimar, et ma alles nüüd avastan asju. ehk siis esimesest blogist peale hakkasin lugema) blogide lugemist jätkata, aga vaata aga vaata... ma olen suutnud siin päris huvitavad üks ja pool tundi mööda saata ning kurvastusega avastada, et ma pean nüüd magama minema, sest lihtsalt ei ole rohkem midagi lugeda. Igatahes jätkake samas vaimus (paranemisega küll uues vaimus, sest selles te tundude sakkivat... no offence :D), kirjutage blogi edasi, sest tänu sellele on siin üksluises tallinnas ka midagi teha... nagu põnevat järjejuttu loeks, ainult et tegelased pole välja mõeldud :) Ning kohe kindlasti võtke see pisikuaff käsile!!!! Ja loodan veel, et Emiiiiiiil (nagu teile öelda meeldib) saab endast üle ja normaliseerub. Vut. Olge lahedad edasi!