Advertisement
Published: July 11th 2008
Edit Blog Post
Ooooohallloooo!
Jätkame kolmapäevast, kus pooleli jäin. Läksingi üksi tööle, Kris jäi koju köhima. Francine suunas mind sujuvalt Krisi asemel side bari ka. See on dj puldi kõrval, tantsupõranda juures üks väike baar, kus töötab korraga ainult üks inimene. Selle eelis on see, et kokteile ei pea tegema, huuuhuuu. Alustasin enne kümmet ja kuna oli kolmapäev, siis rahvast oli päris murdu. Maltalastel on see teema, et neile meeldib hirmsasti ka nädala keskpaika tähistada ja peale selle on siin kõiksugu nö keelekoolid nagu EF ja EC, mis on hale vabandus alaealiste joomalaagriteks. Praegu on Malta vallutanud hispaanlased. Tõesiselt kõrini on neist juba! Igatahes oli kolmapäev ja Fuegos oli Jungle Fever pidu, mida kanti ka kohalikus raadios üle ja peale meie hullumeelse dj oli ka Qawra klubi dj ja nad viisid kahekesi asja läbi. Minul oli üsna rahulik isegi, väga palju sahmimist polnud. Main bar jooksis hulluks ennast. Mina tantsisin omaette ja vahepeal valasin jooke, kui ma üldse aru sain, mida need hispaanlased tahtsid. Pidu oli päris äge. Dj'd viisid läbi kaks suuremat joomismängu, üks naistele, teine meestele. Sponsor oli Bacardi ja siis seostusid mängud ka rummiga. Nalja sai, nalja sai. Kuigi jälle olid need pagana hispaanlased seal ja ametlikult peaksid kõik klubid kell
4 sulgema, aga Fuego paneb uksed kinni ja sees käid pralle edasi ja hispaanlased on tõelised peoloomad, nad ei väsi üldse. Kui viie ajal jälle politsei kohal oli ja muusika kinni pandi, siis nad laulsid ja tantsisid omaette edasi. Vihaseks ajas küll, kui olid nii kaua püsti seisnud ja neile jooki sisse kallanud. See oli kõige pikem töö-öö, mis mul siiani olnud on - 8 tundi. Kui ma lõpuks pärast poolt 6 sealt minema sain, siis oli kodutee pikk ja vaevaline. Kodus vajusin voodisse, et neli tundi magada ja siis äratuskellaga ärgata. Kui 11 ajal üles sain oli Kris ka juba ärganud. Nad olid Emiiiliga filmikest vaadanud õhtul ja siis tuttu läinud. Ärkama pidin sellepärast nii vara, et Fuego bartenderite lõuna oli Bay Streedil ühes restoranis. Mitte mingi fäänsipäänsi restoran, aga normaalne. Kui on öeldud, et asi algab kell 1, siis muidugi ujusid kõik umbes poole kaheks kohale. Passisime seal Steve'ga nagu jobud. Ja Krisi ka ju polnud, ta tegi kodus jätkuvalt ravikuuri, nii et sain üksi oma saatusele taas vastu minna. Lõpuks oli kari koos ja läksime Fuego juurest üle tee sinna restorani. Pikk laud oli, inimesi oli ka ikka mehiselt. Sattusin istuma Steve'i ja Shawni (seesama nö Sean,
Põhiline!
Malta's burning salsa bars ;) kes varem mainitud) vahele. Kõik venis. Kuni me istuma saime ja ootasime ja valisime ja tellisime ja ootasime ja lõpuks toidu saime. Kui teid väga huvitab, siis mina jagasin Mellieha manager Dave'ga üht paksu põhjaga pitsat, millest ma isegi veerandit ära ei jõudnud süüa. Ajaa, lõuna tipphetkede eest vastutas Hasan, kes on Usbekistanist. Ta on nimelt selline naljamees, lõbus tüüp, noh ja seal jõudis ta üsna lühikese ajaga endale üsna palju veini sisse kallata, nii et lõpuks joodeti talle mitmeid kolmekordeid espressosid sisse ja lõpuks viis üks töötaja ta taksoga koju. Lõpuks kell pool5 sai mul istumisest isu täis ja hakkasin kodu suunas liikuma. Krissu oli ju ikkagi üksi (okei, Emiliga). Teel ostsin talle ühe kena ja rasvase saiajunni, kus ka mingit šokolaadi kuuldavasti sees oli. Teel tegin ka pilte, neid saab ka ilmselt varsti näha. Pärast blogi lõpetamist lisame nad siia samasse mõne aja pärast ja kunagi fotkisse ka. Kodus selgus jah, et Emil ja Kris olid poetuuri teinud, sest Emilil pidi väike kohtingulaadne asi olema ühe neiuga. Uimerdasime veidi ja siis ma otsustasin enne tööd kiire une teha, mis eriliselt ei õnnestunud ja kui äratuskell mind juba teist korda selle päeva jooksul üles ajas, siis olin ma püha
Koduteel
Spinola Bay viha täis kogu magamatuse peale. Hahaha, ma mõtlesin kas see oli eile, aga ei, see oli üleeile, kui mina enne tööleminekut sõin ja Kris minust umbes 50 mõttetut pilti tegi. Küll näete ka mõnda neist. Igatahes eile läksin jälle üksi tööle. Kris jäi koju Emili ja tema neiukesega, nad jõudsid just kusagilt tagasi ja hakkasid ilma minuta sushit sööma. Elu ongi ebaõiglane. Aga kepsutasin tööle ja seal tabas mind imeeeliiinee uudis. Hasan nimelt polnud kaineks saanud ja ta pidi main baris töötama. Kuna teda polnud, siis tegi Francine ümberkorraldusi ja suunas minu sinna. Peale minu olid veel Miro ja Irene, kes on mõlemad väga toredad, nii et hea seegi, sest ma pole mitu nädalat mainis töötanud ja alguses oli küll kerge paanika, sest teised baarid on sellega võrreldes pidu. Algus oli rahulik, aga oiiiiraisk, kui need hispaanlased tulid, siis tõmblesin nendega neli tundi jutti. Esiteks ei oska nad eriti inglise keelt ja siis nad vehivad nagu ahvid seal leti ääres ja mingi venna peale ma lõpuks vihastasin, sest sain aru, et ta tahtis viskit kokaga, aga tegelt spraidiga ja no ma oleks hea meelega ühe paremsirge ära pannud või kuidasiganes mingit lööki nimetada. Poole viie paiku ütles Francine mulle, et võin pillid kotti panna ja tegin seda suurima heameelega. Kodutee oli taaskord pikkk. Koju jõudes selgus, et Kris va pauk oli veel üleval. St ta oli Emili ja pihvi eest põgenenud ja vara ära vajunud ja siis ärkas mingi 3-4 paiku. Peale viit vajusime unne, et jaajaaa, jälle äratuskellaga ärgata. Pidime kella 12ks minema Fuego kontorisse, et uue arvutisüsteemi koolitus läbi teha. Ootasime Fuego ees ja siis tuli ka Hasan, kes oli täna hommikul (vist) ka lõpuks kaineks saanud. Francine ütles, et peame kindlasti täna sinna minema, kuigi ma ütlesin, et oleme süsteemi Melliehas juba kasutanud. Ta oli kohe eriti mingi 'DEFINITELY!!' ja noh, ajasimegi end üles asja pärast, mida me juba teadsime. Aga pärast seda otsustasime veidi Bay Streetil poode kammida. See on selline suurem kompleks restorane ja poode ja hotell on ka. Algselt pidimegi Maltale tulles ju selle hotelli restoranis töötama, aga huuuh, õnneks seda ei juhtunud. Venisime vaikselt koju ka lõpuks. Eest leidsime uimase Emili. Krisiga võtsime suuna basseini poole, et väheke päikese käes und saada. Und saime, aga kui ma ühel hetkel ütles ärkasin, siis oli mu põsk kõvast betoonpinnast valus ja mu asukoht kenast varjus. Aga saime veel veidi peesitada ja Emil tuli ka basseinima. Tegime paar vettehüpet (mitte Kris, sest tema köhib) ja lõpuks tulime tuppa. Täna läks õhtupoole ikka väga pilve, esimest korda ei olnud sinist taevast näha 4 nädala jooksul. Nüüd õhtul käisime veel poes, ostsime hunniku igasugu häid asju, Emil tegi meile ilgelt hea kanasalati ja nüüd kohekohe on õhtuuinaku aeg. Täna oleme töölt vabad ja plaaaaan on õhtul väike ringkäik Paceville'i ette võtta. Loodetavasti jääb Emiiilike koju. Tal olevat õhtuks söömisüllatus ja Kris arvas ära, mis see on ja ma ikka ei tea ja nõmevärk. Okei, unele nüüd. Varsti paneme pildid ka siia.
Tsau!
Advertisement
Tot: 0.096s; Tpl: 0.013s; cc: 9; qc: 55; dbt: 0.0603s; 1; m:domysql w:travelblog (10.17.0.13); sld: 1;
; mem: 1.2mb