Advertisement
Jou!
Comino saarel toimus siis meie staffi väljasõit. Liisi jätsin koju mõnusasti higistama ja teistega kogunesime Fuegos häbematult vara (8.30 - hommikul). Sõit läks lahti umbes kell 9. Alexi ja hispaania pihvidega vallutasime Gaili auto ja sõitsime Malta põhjaosa suunas. Maastik oli väga ilus ja mägine. Ühel pool oli suur kuristik ja tee ise oli nii väike, et sinna ainult üks auto sõitma mahtus. Ehk siis kui keegi oleks samal ajal otsustanud sama teed mööda alla sõita (mis on täiesti loogiline, et keegi seda võiks teha..kuna tee mitte ühesuunaline polnud), siis oleks olnud ikka päris kole lugu. Sadamasse jõudes ostsime ferry piletid ja põrutasime Comino saare suunas. Siin Malta juures on üldse 2 saart (kus mingil määral elu käib). Comino on väiksem ja seal paikseid elanikke nagu polegi, aga Gozo on suurem veidike ja seal elatakse ka. Comino põhiatraktsioon oli Blue Lagoon ehk siis väike sinise veega ranna- ja ujumisala, mis on ülejäänud merest eraldatud. Rahvast oli palju ja ruumi vähe. Otsustasime hispaaniakatega veits tuuritada ja kõndisime teisele poole saart (mis võttis umbes 5 minutit!). Leidsime mõnusa koha, kus ujuda ka sai ja nautisime paar tundi topless päevitamise rõõme. See on Maltal muide keelatud, siin on kõik nii usklikud. Jah, tõesti..
ükspäev just tulime Liisuga kusagilt linnapealt ja koduteel jääb meile ette kirik. Siis üks tädi seal ees juba tõsise näoga lõi risti ette, mitu korda. Noh, Eestis ju seda väga tihti ei näe. Aga siin on igal pool tänaval ka mingid pühakute kujud ja kõikide majade ja tänavate nimed on pühakute järgi pandud või seotud mingi muu usuteemaga. Nunnad on ka täiesti tavaline nähtus. Meil Liisiga on ikka nii, et "Kuule, vaata, nunn!", aga ülejäänud paistavad sellega harjunud olevat. Ühe poeskäigu ajal tuli meiega üks nunnatädi rääkima ja siis ütles, et neil olevat täna selline päev, et poe külastajad ostavad kloostrile mingit nodi ja andis meile nimekirja. Me siis toetasime nunnuprouasid pudeli õliga! Nad arvasid, et nüüd õnnistab meid jumal. Oleks tore! Cominost veel nii palju, et varsti liitusime uuesti teistega Blue Lagoonis, mängisime palli, ujusime ja peesitasime. Ostsime süüa ka - kaks saia ja kotleti (nad nimetasid seda burgeriks). Leidsime ketšupit ja siis läks n-ö burger juba veits libedamalt. Varsti otsustasime, et aeg on tagasi minema hakata ja istusime uuesti ferryle. See sõitis mingite kaljukoobaste juurest läbi ja tegi seal väikse turistipeatuse. Maltale jõudes saime DJ autoga koju ja mina haarasin kodupoole jalutades burger kingist jäätise-shake, sest kuradi palav
Valletta
Suur sadamoli. Koju jõudes avastasin higistava ja sissepakitud Liisi elutoast ja Emiili köögist suppi keetmast. Heitsin riided seljast, et imetleda oma tomatipunast ärakärvanud ihu ja uppusin aftersuni sisse, oh seda rõõmu. Veeresin magama, et õhtul tööl vähegi elus olla. Emiilil oli tol õhtul Havanas prooviesinemine, aga ma olin sellel ajal tööl ja Liis haige, siis ei saanudki talle minna kaasa elama, nii kurb! Tööl oli väga mõnus, palju rahvast, aga mitte liigselt. Üks Sammy, kes mulle kangesti Mart Poolat meenutab, oli minuga ühes baaris ja tegi parajat showd. Ta on hästi proff ja oskab kõiki kokteile peast teha, aga ise on alles 16. Otseloomulikult hüppas tööjuurest läbi ka Emil, kes rääkis suure pettumusega, kuidas tema esinemine ära jäi ja talle lubati järgmisel päeval uut võimalust. Varsti peale Emili lahkumist tuli Milli, kellega ka veidi juttu rääkisime. Kuulasin ta sõbranna elulise tähtsusega muret, et too ei jäävat üldse purju. Avaldasin kaastunnet. Lõpuks saadeti kõik teised minema, panin värgid korda ja punchisin ise ka välja. Sain Josephinelt pitsaticketi ja mõtlesin, et seekord võtan suure oliivipitsa (kuna Liisile see ei maitse, siis oleme alati midagi muud võtnud). Nüüd selgus, et seee on otsas, aga õnneks soostus pitsamees juustupitsale hunniku oliive peale raputama. Põrkusin Milli
ja sõbrannaga, keerutasime ettejäävas pubis veidike saba ja ma astusin kodupoole. '
Järgmisel hommikul ärkasime ja vaba päeva puhul seadsime sammud Valletta bussi poole. Kohalikud bussid siin on ikka vaatamisväärsus. Ja see, kuidas liiklus "toimib". Nad sõidavad lihtsalt nii, kuidas jumal juhatab! Ausalt öeldes isegi jumal vist ei juhata! Vallettasse jõudsime keskpäeval ja jalutasime siis linnale ringi peale. Avastasime mingi mälestusmärgi II maailmasõja ohvitele. Sel ajal olevat Malta olnud üks pommitatumaid alasid maailmas. Märgi juurest oli näha ka SUUR kaubasadam ja üldse oli vaade karm! Seal oli kaks põhitänavat ja need kõndisime me läbi. Leidsime suure ehtepoe, kus kõik kaubad olid kaks eurot. Sundisin Liisi ostma ühed marjakestega kõrvarõngad ja kaelakee, ta ei võtnud algul vedu, aga pärast ikka leppis tõsiasjaga, et pääsu tal pole :D Ostsin omale veel halli käekoti, sest mu endine kott otsustas Berliini lennujaamas katki minna. No kapitaalselt veel mitte, aga palju vist puudu ei jää. Katsetasime Malta McDonaldsi ära ja sõime burksi ja mcflurryt. Imesime veel mingeid kooke ja sõitsime bussiga kodupoole.
Liis nüüd räägib eilsest ööst, mind saadeti köögitoimkonda juustukastet meisterdama.
Kris lendas jah toidutoimkonda, sest mina olin nõudepesutoimkonnas täna ja eile ja üleeile ja jeesus, viis inimest ikka söööövad ja nõusid on terve
ma-ei-hakka-ütlema-mis-täis. Rääkimata sellest, kui palju vetsupaberit läheb, aga kahjuks pole vetsupaber praegu teema. Eilseks õhtuks oli jah seesamune suur plaan, et lähme välja, eksole. Algselt mõtlesime Krisiga, et no seekord lähme küll kahekesi ja Emiiiil võib kodus üksi nutta. Aga kuna ühel Belgia tsikil oli viimane õhtu ja nad olid ka välja minemas, siis võtsime nemad ka kampa. Pool õhtut pidasime kodus salaplaane, kuidas Emili kaasatolknemist vältida. Tal oli (taaaskord!!) Havanas prooviesinemine DJna. Tööl pidi ta kell10 lõpetama ja me siis Krisiga peitsime end aegsasti oma tuppa ja teesklesime usinalt magamist, et vältida kõikvõimalikke kokkupuuteid meie karvase korteriomanikuga. Belgia tüdrukud tegid siin söökivärki ja kui Emil lõpuks saabus, siis tegid meile katet ka, et jaja, nad magavad. Emil oli närvis, sest ta on ju siiski maailma parim DJ, aga kahjuks keegi ei mõista tema annet. Meie lihtsalt ei hooli. No siis ta lõpuks lendas Havana poole ja me saime ninad ukse vahelt välja pista, õhk oli puhas. Pihvikari alustas valmistumist. Lõpuks siis veidi enne ühte saime omadega mäele ja asusime Paceville'i klubide poole teele. Ega me majast väga kaugele jõudnudki, kui meie kallis Emiiilike vastu tuli, morn ilme näol. Selgus, et tema prooviesinemine oli kolmandat korda ära jäänud ja ta
oli taas suurt pühaviha ja maailmavalu täis. Meie noogutasime usinalt, et oikuipaha ja mine parem koju magama, rahuned maha. Kuna jõudsin talle ka mainida, et meil pidi tüdrukute(!!)õhtu olema, siis ta vist jagas matsu lahti (hea seegi) ja veeres kodu suunas. Meil langes kivi südamelt, saimegi temast lahti ja pidu võis alata. Jõudsime siis tsentrumisse ja kuna kell oli juba piisavalt, siis oli purjus noorukeid maa ja taevas täis. Seal on ikka selliseid pihve ja jorsse, et vaata ja imesta. Ei teadnud kohe, kuhu sisse astuda. Plaan oli ikka korraks Fueogost ka läbi käia, sest kodubaar ikkagi ja tuttavad näod. Polnud veel sissegi jõudnud, kui nägin, et Francine oli väravas ja siis kadus küll sinnamineku isu ära, sest sellest eelmine õhtu ma haiguse pärast tööle ei läinud ja nüüd olin kohe väljas pralletamas. Keerasime siis otsa ringi ja läksime tagasi. Kuna Belgia tüdrukud olid kohalike klubide ja asjadega rohkem tuttavad, siis lasime end juhtida. Alustasime klubis The Edge. Oh seda rõõmu, kui märkasime leti juures suuri special pakkumisi. Eriti meeldis meile see, et tekiilat anti ühe euro eest. Märkus lapsevanematele: passi järgi 18! Igatahes siis olime seal ja tantsisime ja väga kitsas oli ja mingi vend tantsis mingi asja peal, mis okei oligi tantsimiseks, aga ta kukkus sealt alla umbes kolm korda järjest, nii et mitte kõige teravam pliiats karbis. Siis keeras DJ ära ja hakkas mõttetut juttu ajama mikrofoni ja halba muusikat laskma. Mõtlesime, et aeg minna. Tegime väikese vahepeatuse Havanas. Võrreldes eelmise korraga, kui seal käisime, oli seekord ikka palju rohkem rahvast, aga rõve oli jätkuvalt, sest ühest klubi otsast teise minekuks tuli läbida nilbete meeste kadalipp, kes kõik oma ilaste pilkudega jõllitavad. Eesti Hollywood on selle kõrval ikka nali. Läksime sisse, tulime välja. Võtsime ette järgmise klubi, milleks oli Empire. Seal polnud meie varem käinud. Astume sisse ja ahhoi, trääns ja dnb rabavad jalust. Jätkuvalt olid kõikjal nilbete meeste hordid. Üritasime seal veidi õõtsuda, aga see polnud ikka päris see. Tegime Valerie ja Roxanne'ga diili, et lähme laiali ja hiljem helistame, saame kokku. Nii oligi, et võtsime Krisiga ikkagi suuna Fuegosse. Tuttavad turvad tegid silma, nagu ikka. Vaatasime üle, et keskus tööl olid parasjagu, saime salaja väikese tasuta joogi ja olime mõnusad. Tantsisime vist natuke ja siis olid Belgia tsikid ka juba platsis ja liikusime üles terrassile. Õues oli jätkuvalt väga soe, nii et õues oli tsill istuda. Olime seal ja Roxanne pidi Emili jaoks paar klaasi piistu panema, sest ta lõhkus ühe ära ja Emil tegi nalja, et ta peab asemel varastama baaridest uusi. No tegi ära igatahes. Nägime igasuguseid tuttavaid inimesi - töökaaslaseid ja kliente, kelle nägupidi ära tunned. Üleval sai istutud ja läksime alla, tegime väikest jalakeerutust mõnda aega. Belglased kadusid kuhugi vahepeal, meie õõtsusime tuimalt baari ääres. Aga siis tulid pihvid tagasi ja vahepeal tuli ka elu sisse tagasi ja tantsisime ikka päris kaua. Mul vajus vahepeal väsimus peale ja kuigi õues oli umbes 25 kraadi sooja, siis ma käisin sall kaelas ringi. Pihvid olid väsinud ja mina ka vaikselt, Kris aga pani edasi nagu loom. Ma ei tea, kust ta selle energia võtab alati. Igatahes siis lõpuks võtsime kodutee jalge alla. Ja kuigi olime lubanud, et me ei lähe enam Champi, siis.. no kurat küll, ma ütlen. Võtsime kahepeale ühe pitsalõigu. Rasva lausa tilkus, mõnuuuus. Kell oli umbes pool kuus juba ja belglased mõtlesid, et nad tahavad nüüd katusele päikesetõusu vaatama minna. Nooo, okei. Jõudsime üles ja ooootasime ja ooootasime, sest päikesel polnud mingit isu tõusta. Kris zombistus ja andis enne lõpusirget alla, tuli tuppa magama. Me ootasime ära, ma tegin pilte, tulime ka tuppa ja jõudsime lõpuks kunagi magama.
Täna tegime endale 12 äratuse, sest Roxanne'le oli vaja tsau öelda. Ärgates selgus, et Emil vehib köögis mingit kanarooga teha, mis oli väga meeldiv uudis meie kõhtudele. Loivasime siis natuke ringi, ütlesime talle tsau ja hakkasime sööma. Siis jooksis Emil juba tööle kella üheks ja meie jäime kahekesi. Kris otsustas, et ta ei ole oma iluund täis maganud ja võttis suuna Emili voodi poole. Emil elab nüüd selles toas, kus meie alguses olime. Mille peale ütleksin väga kõvasti RAISK, sest seal on eraldi vannituba ja ka konditsioneer. Meie praegune tuba on hommikupäikese suunas ja puhurist pole mittekuimidagi kasu, nii et õhku on seal jah.. natuke. Igatahes no Kris läks magama ja ma sain üksi vegeteerida. Olin msnis ja värkisärki. Päeva toredaim uudis oli muidugi see, et Ivor ootab kooli. Tsau, Ivor! (ma arvan, et ta saab tänaval peksa nüüd). Mõtlesin, et ma ei saa ju jälle tervet päeva toas tühja lasta, lähen vähemalt basseini äärde vedelema. Võtsin oma seitse asja, läksin alla ja tutkit. Nad olid basseini mingit kemikaali täis pritsinud, nii et aed oli kinni ja ma võisin ainult pöialt imeda. Plaan B viis mind katusele, kus olid tuul ja päike, mis kooslusena ei mõjunud väga meeldivalt. Kõva 40min pidasin vastu, aga siis tuli igavus peale ja tulin tuppa nõusid pesema (issand, kui huvitav elu mul on). Siis ärkas ka Kris lõpuks ja kuue ajal vedasime end poodi, ostsime oma paar asja, tulime koju. Selgus tõsiasi, et ma petan end, kui loodan veel enne tööd magada. Aju aktsepteerib fakti, et und saab 6h päevas ja rohkem pole vaja. Kris kirjutas pool aega seda ja nüüd ma olen ka juba appi, kui kaua kirjutanud ja aitab küll, sest me sõime just nuudleid juustukastmega, mis Kris köögitoimkonnas tegi ja nüüd ta peseb ja siis ma pesen ja siis me lähme tööööle, jeeees.
Palju kisa, vähe villa. Või kuidas need asjad käivadki.
Meil siin läheb muide veel soojemaks. Ikka kohe VEEEL soojemaks. Ükskord näete pilte ka.
Kris ja Liis
Advertisement
Tot: 0.153s; Tpl: 0.014s; cc: 9; qc: 55; dbt: 0.1061s; 1; m:domysql w:travelblog (10.17.0.13); sld: 1;
; mem: 1.2mb
jo
non-member comment
yey!
ma vaatan, et te tegite ehtepoe puhul päris õige valiku. jojo's.