Tubased tunnid

---

Lõpetasin vist pühapäeval, kui Kris pärast meie tuulist autosõitu kella viieni magas. Lõpuks ajasin ta tõesti üles ja siis tegime koos mittemidagi edasi, kuni saabus mõistmine, et tööle peaks ka minema. Olime koos väljas gazebos tööl. Algul oli meiega üks uus poiss ka, kes oli päris nõme ja õnneks viidi main bari üle. Nii et olime Krisiga kahekesi õues, mis oli khuul, sest me pole just väga tihti koos samas baaris. Igatahes jah, kuigi oli pühapäev, siis kliente oli ikka palju ja tõmblesime terve aja. Tööpäeva alguses on alati see probleem (vähemalt minul), et ma ei suuda algul kohaneda jookide ja värkide tegemisega ja siis just alguses tellivad need toredad tädikesed ja pihvikesed endale mingeid vahvaid kokteile, mille meisterdamisest mul õrna aimugi pole ja siis lappa seda pagana kokteiliraamatut ja otsi seda chinese hat glassi ja no kaka, ma ütlen. Mingi hetk saab hoo sisse ja kiiruse kätte ja siis libiseb asi õigesti. Lõpuks siis umbes kolme-nelja vahel hakkasime stocklisti tegema ja meie kuri bigmama boss Francine tuli võttis Krisi ja ta kassa juba ära. Mina sain veel passida seal. Pärast nelja lõpetasin ka mina, läksin kassaga offisisse. Ja siis hakkas trall pihta. Francine luges raha seitse korda üle, algul arvasin, et mul on üle raha, aga selgus, et olin 54 euri under. mis võttis ikka karbi lahti küll, arvestades seda, et ma kontrollin raha väga hoolikalt. See oleks pidanud minu palgast maha minema, aga Francine ütles, et ma läheks siiski kontrolliks kassa seestpoolt üle, et midagi sinna maha ei jäänud. Läksin oma väriseva sammuga siis tagasi, sest kuidas saab 54 euri kadunud olla, see pole naljakas. Pistsin käe sinna auku, kus sularaha käib. Tõmbasin välja kahekümne eurose. Pistsin käe sisse, tõmbasin veel kaks kahekümnest välja. Ohsajuuudas, kui õnnelik ma olin. Asi oli korras. Selgus, et ka Krisil oli 20 euri puudu ja see oli müstika, aga tema eest maksis dj võla ära. Nii et vedamine kindlasti mõlemal. Istusime veel veidi aega õues töö juures, naersime töötajate üle ja tulime pitsatükiga koju. Tervislik toitumine, my ass.
Eile väga kaua ei maganudki. Ärkasime, sõime. Kuna sain ka Krisi vendasid-õdesid vaatama, siis vaatasime seda. Otsustasime end ka päikese kätte vahelduseks vedada ja valisime seekord katuse. Kris oli jätkuvalt veidi tõbine ja minu kurk ei olnud ka enam ilusas konditsioonis, nii et bassein ja meri langesid valikutest ära. Ronisime oma suuupervaatega katusele ja vedelesime umbes tunnikese, kuni otsustasime, et mis seals ikka ja kooserdasime tagasi alla. Eile oli selles suhtes erand, et meil oli vaba õhtu. Igatahes siis pesime ja tsillisime niisama ja Emil tegi süüa ja sõime kolmekesi rõdul. Temaga on vahel ikka tore ka, kui ta just oma egot ei upita. Ja väga mõnus oli igatahes. Siis tatsasime taas katusele päikeseloojangut vaatama. Krisiga jõudsime kohale küll siis, kui päikest enam näha ei olnud, aga vaade oli siiski võimas. Jõudsime alla tagasi ja Belgia tüdrukud olid tagasi jõudnud. Kuna meil oli plaanis vaikne filmiõhtu, siis pidid nad liituma. Siis toimus üleüldine venimine. Mina ja mu aina halveneva olukorraga kurk pooleldi magasime, Kris arvutiseeris, Emil (khmkhm, riimid) .. oli niisama. Lõpuks siis kümne ajal oli popcorn valmis, valisime filmiks Be Kind Rewindi, mina veeretasin oma voodi elutuppa, et rohkem ruumi oleks ja hakkasime vaatama. See kestis umbes veerand üheni. Filmi lõppedes avastasin mina, et oojee, mul on palavik. Tegin veel teed ja kütsin voodisse. Täna hommikul pidime töökohaga Comino saarele minema, aga minu jaoks ei tundunud see võimalus kuigi roosiline. Üritasin magama jääda.. nii umbes terve öö, aga selle asemel higistasin nagu loom ja palavik oli mehine, kurk ei lasknud neelata ja mõtlesin, et nüüd on pekkis ka. Magada ei suutnud, sest kuumus toas ja palavikukuumus koos moodustasid teatava võimsa koosluse, mis tundus kõige piinavam asi, mida ma viimase pika aja jooksul tundnud olen. Ühesõnaga jah, öine romantika. Kella nelja paiku andsin alla ja võtsin pool aspiriini, mis tõi teatava rahulolu. Sain veidi magada ja piinad polnud enam nii suured. Hommikul kell7 äratas meid telefoni kell ja ütlesin Krisile, et minust pole kuhugi minejat. Ta pidi asjaoluga leppima ja lendas pessu, et ise vähemasti valmis saada. Natuke peale kaheksat ütlesime tsau, Kris läks ilusat päeva veetma ja mina jäin magama. Ärkasin paar tunni jooksul paar korda, kuni lõpuks tõusin. Belgia tsikid olid just väljumas, üks andis mulle mingi tabletikese, mis peaks imeasju tegema, pole julgenud seda veel võtta. Istusin arvuti taha, Emil oli ka kodus. Käisime koos juurviljaauto juures, ostsime mõned asjad, tulime tagasi. Ma istusin toas pusa ja salliga, kui õues oli umbes 35 kraadi sooja, geenius. Kuni mina teed lürpisin ja emotsesin, et ma olen Maltal haige, siis Emil tegi mulle küüslaugusuppi. Oo, see maitses heaaa. Sõin selle ära, jõin teed peale ja keerasin uuesti magama. Ärkasin nüüd pool tundi tagasi ja Krisi ikka pole. Ta peab veel täna tööle minema. Küsimus on, et äkki pean ka mina täna tööle minema. Algselt graafiku järgi küll, aga Kris pidi Francine'iga rääkima, et ehk saan asendaja, sest ei tasu väga kohe hüppama minna. Tunne pole veel päris hea. Oiiii, Krissssuuu jõudis koju, nii nunnu. Nüüd me vaatamegi, mis meist saab!
Wish us luck.

---

Comments

[Merka]

Saage ruttu terveks. Ma tean, kui lihtne on kuuma ilmaga külmetada. Kus on mesi? Kristil peaks olema vanaema häid retsepte, sibulamahl koos mee ja piimaga, nämmi.......Igaljuhul soovime kiiret paranemist. Küüslaugusupi retsepti tahaks küll, tundub huvitav

[lkmalta]

Oojaa, supp oli ülihea! Ja paranemine on juba toimumas.